Kalaamet vaidleb kaluritega kvootide pärast

Eksperimendina esitas kalaamet kaluritele ja kalatööstustele tutvumiseks Saksamaal kasutatavad kvoteerimisnormid, mis kutsusid siinsetes ettevõtjates esile vastuseisu.

Kvoteerimisnormidele tuginedes saaks OÜ Viru Rand 1997. aastal püüda vaid poole mullu püütud 7400tonnisest kalakogusest, lausus OÜ Viru Rand nõukogu esimees Ants Raatma.

Kalaameti varude osakonna juhataja Robert Apsi sõnul paneb kalaameti väljatöötatav kalapüügi kvoteerimise kord lõpu vabale kalapüügile ja sunniks kalureid püütud tonnide eest maksma.

Aps ütles, et Saksa kvoteerimisnõuded pakuti Eesti kaluritele välja vaid diskussiooni tekitamiseks. «Me kirjutame katse korras numbrid püügilubade peale, mingeid kvoote pole seni kehtestatud,» lausus ta. «Vastukajadest tulenevalt võin ma kinnitada, et Saksa süsteemi me kasutusele ei võta.»

Aps ütles, et enamik kalureid ja ka kalamet on siiski seisukohal, et püügikvoote tuleks ettevõtetele jagada eelmisel aastal püütud koguste alusel. «Mitte mingil juhul ei saa Viru Rand endale väiksemaid kvoote, kui ta eelmisel aastal püüdis,» lisas ta.

Raatma sõnul on kalaamet müünud Eesti 1997. aasta kalapüügikvoodist liiga suure osa Euroopa Liidule. «See on klassikaline näide, kus riigiamet müüb raha saamiseks maha kalapüügikvoodid ning paneb ohtu kalatööstuse tuleviku,» ütles ta.

Apsi ütlusel müüs aga Eesti oma kalapüügikvoodist Euroopa Liidule vaid selle osa, mis meil endil on eelmistel aastatel jäänud kasutamata. «Euroopa kaluritel on vabu püügivõimsusi ja vastutasuks saavad Eesti kalurid püüda ka Euroopa Liidu vetes,» lausus ta.

Raatma ütlusel ei tohiks ka laevadele konkreetseid kvoodinumbreid välja jagada, nagu näeb seda ette kalaameti projekt. Viru Ranna infojuht Lilian Niitsoo märkis, et laevadele püügikvootide jagamine ei võimaldaks ettevõtetel oma laevastikku moderniseerida. «Edukamad laevad kasutavad oma kvoodid ära kiiremini ja jäävad siis kai äärde seisma, teised ei julge aga oma ülejääke enne aasta lõppu ära müüa,» tõdes Niitsoo. «Lõpptulemuseks on paremate püügilaevade omanike pankrotistumine.»

Hiiu Kaluri kontserni kuuluva püügifirma ASi Dagomar nõukogu esimees Heiko Viks ütles, et püügifirmadele ei meeldi ka kalaameti koostatud püügilubade maksu muutmise projekt, mis kohustab ettevõtteid 1200kroonise igakuise laevamaksu asemel maksma 25 000 krooni püütud tonni pealt. «Uue projekti kohaselt saaksid kahju need firmad, kes näitavad kogu püüki ametlikult,» möönis ta.

Heiko Viksi sõnul on kalaamet loonud kalapüüdjate seas suure segaduse sellega, et pole teatanud, kas 1997. aastal rakendatakse kvoote või on püük merel vaba.