Algavast aastast tuleb elukindlustusaasta
Kindlustusseltsid peavad ajujahti Ühispangale
Panganduse ja kindlustuse läbipõimumine on finantsmaailma viimase viieteistkümne aasta suund. Elukindlustuses, mis moodustab maailma kindlustusturust enam kui poole, on asi läinud isegi nii kaugele, et kindlustusseltsid asutavad pankade ekspansioonile vastukaaluks oma panku.
Tänu Põhja-Eesti Panga (PEPi) liitmisele sai Ühispank 20protsendilise osaluse Seesamis. Kuna aga Ühispank on võtnud strateegiliseks eesmärgiks elukindlustusturule tuleku, siis vähem kui pool elukindlustusseltsi aktsiapakist teda ei rahulda.
Leks Kindlustuse juhatuse esimees Raul Kastan räägib, et Leks tegi Ühispangale pakkumuse koos elukindlustust tegema hakata eelkõige seetõttu, et Ühispank on ainus Eesti suurpank, kellel seni oma elukindlustusselts puudub.
Hansapanga kindlustusselts alustas tegevust eelmise aasta lõpus, Hoiupank erastas Eesti Kindlustuse. Tallinna Pangal on Leks juba mitu aastat.
Leksi juht Kastan raiub kindlalt, et Tallinna Panga ja Ühispanga omavaheliste suhetega, mis tänu pankade krediteeritava Tallinna--Helsingi laevaliikluse umbsõlmele on veidi sassi läinud, ei ole Leksi pakkumusel Ühispangale mingit seost.
Me tahame lisaks Tallinna Panga klientidele ka teisi kliente, selgitab Kastan, keda Hüvitusfondi peadirektor Arle Mölder nimetab Tallinna Panga nõukogu esimehe Guido Sammelseja usaldusisikuks.
Kastani pakkumuse teeb eriti tähelepanuväärseks mitte Tallinna Panga ja Ühispanga omavahelised suhted, vaid just Ühispanga omandisuhted Seesamis.
Leksi ettepanek on ühispankuritele juba vähemalt kolmas kindlustusalane koostööpakkumine ühe aasta jooksul. Eelmise aasta alguses soovis Ühispangale oma aksiaid müüa Esimese Tervisekindlustuse AS, aasta lõpus käis Ühispangale end pakkumas Eesti Transpordikindlustuse AS.
Igal juhul on Leksi pakkumus Ühispangale osav manööver. Samas võib arvata , et ambitsioonikate plaanidega Seesam võtab väljakutse vastu ja asub Ühispangaga intensiivsetesse koostööläbirääkimistesse.
Seesam on Ühispangaga koostööd teinud juba pikemat aega. Seesami tütarfirma Seesam-Elu vastne peadirektor Taivo Saar tunnistab, et tema ametisse nimetamise peapõhjus oligi elukindlustuse arendamise vajadus.
Seni Seesami kindlustusdirektorina töötanud Saar on veendunud, et suudab juba sellel aastal viia Seesami Eesti kolme elukindlustusturu liidri -- Eesti Kindlustuse, Polarise ja Bligi kannule.
Kui Seesami arengustrateegia elluviimiseks on võimalik koostöö Ühispangaga, peab Saar võimalusi veelgi paremaks. Ühispanga kontorite arv on üle viiekümne, Seesamil on üle Eesti kontoreid seni ainult kolm.
Rebimine Ühispanga ümber pole aga ainus elukindlustusturul toimuv võitlus.
Oma seltsidele püüavad elu sisse puhuda Hansapank ja Bico. Samuti on lubanud oma elukindlustusseltsiga turule tulla Nordika Kindlustus (endine Eesti Aeromet).
Kindlustusseltside juhid näevad ühte potentsiaalset kindlustusturule tulijat Forekspangas. Aga kui pangandusringkondades leviv spekulatsioon Tallinna Panga ja Forekspanga võimaliku liitumise kohta tõeks osutub, siis Forekspank oma elukindlustusseltsi tõenäoliselt ei loo.
Hansapanga võimalusi elukindlustusturul hindasid seltsi loomise ajal enamik konkurente väga tugevaks, kuid tänaseks pole peaaegu aastase tegutsemise järel Hansapank oma klientide seas elukindlustust piisavalt populariseerida suutnud.
Pankadest omab ERA Pank kindlustusseltsi Polaris. Andres Bergmanniga seotud kaks finantsettevõtet on omavahel niivõrd seotud, et konkurendid kasutavad siin terminit lahutamatud.
Elukindlustuse võtmesõna on pensionikindlustus. Eesti Kindlustuse peadirektor Ivar Virkus arvab aga, et sellel aastal pole pensionikindlustuses siiski tormilisi muutusi oodata. «Eestis on kõik kinni poliitikas,» peab Virkus esimeseks eelduseks muudatusi seadusandluses.
Kindlustusseltside põhilootus on seotud kohustusliku pensionikindlustusega, mis tõotab sisse tuua sadu miljoneid kroone, mida siis seltsidel õnnestuks pikki aastaid pööritada. Pankade põhisoov kindlustusäri ajada on kinni sellessamas suures rahamassis.
Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste näitab Soome kindlustuse aastaraamatut ja seletab, et Soomes moodustavad kohustuslikud kindlustusliigid tugevalt üle poole kindlustusturust. Turust omakorda on valdav osa kohustuslik pensioni- ja elukindlustus.
Eestis ei julge aga kindlustusjärelevalve juht kohustuslikku pensionikindlustust lähiajal, kui üldse, lubada.
Leksi juht Raul Kastan nendib, et praeguse pankade kindlustusbuumi põhjus on peamiselt ettevalmistus tulevikus avanevateks võimalusteks.
Kastan leiab, et parem tekkigu siis juba suured elukindlustusseltsid, kes valdavad enamikku turust. Tema hinnangul on kahjukindlustuses peaaegu paarkümmend suhteliselt võrdset tegijat ja seetõttu saab turgu juurde võita ainult teistelt ülelöömisega ja halb oleks, kui sama stsenaarium kordub elukindlustuses.
Ärimehed on avapaugu ootel, aga lahendust ei paista. Pensionipõlveks kindlustusseltsi raha kogumine pole näiliselt ka otstarbekas, sest kel raha vähe, eelistab selle ära süüa.
Kel palju, ostab Tallinna börsilt aktsiad, mille aastane tootlus ületab enamasti 50 protsenti.
Kindlustuse pakutav pensioniraha heal juhul kümnekonnaprotsendiline kasv aastas jääb seni aktsiate tootlikkuse kõrval napiks.