- OMX Baltic−0,03%296,34
- OMX Riga−0,03%915,28
- OMX Tallinn0,03%2 033,91
- OMX Vilnius0,06%1 207,47
- S&P 500−0,08%6 340
- DOW 30−0,51%43 968,64
- Nasdaq 0,35%21 242,7
- FTSE 1000,06%9 106,29
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,03%296,34
- OMX Riga−0,03%915,28
- OMX Tallinn0,03%2 033,91
- OMX Vilnius0,06%1 207,47
- S&P 500−0,08%6 340
- DOW 30−0,51%43 968,64
- Nasdaq 0,35%21 242,7
- FTSE 1000,06%9 106,29
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vilniuse väärtpaberibörsi nädal «ameerika mägedel»
Nii nagu ennustatud, on Vilniuse väärtpaberibörsi alates 1997. aasta algusest iseloomustanud ennenägematu aktiivsuse kasv. Investorite seisukohast olulised sündmused toimusid ajavahemikus 13.--17. jaanuar, kui indeks LITIN-A tõusis üheainsa nädala jooksul 1874,05 punktilt 3242,25 punktile. Teiste sõnadega tõusis ühe nädalaga A-nimekirja aktsiate hind 73%.
Eestis toimus samasugune pöörane hinnatõus möödunud aastal, kus 1--2 nädala jooksul tõusid peaaegu kõik aktsiad 20--30%. Seetõttu pole midagi üllatavat selles, et Leedu aktsiaturule tungis kohe arvukalt kogenud Eesti investoreid, kelle üldine suhtumine Leedu aktsiatesse oli, et tegemist on äärmiselt soodsa lühiajalise kapitali paigutamise võimalusega.
Kas otsus teha panus kiirtulu saamisele oli õige? Võib öelda, et õigesti talitasid need investorid, kes ostsid aktsiaid nädala esimese kahe päeva jooksul, et need nädala lõpul 40%--60% kallimalt maha müüa.
Tuleb siiski arvestada Leedu väärtpaberibörsi omapära: registreeritud 446 ettevõtte aktsiast toimub mingisugune kauplemine umbes 150 aktsiaga, millest omakorda likviidsed arvatakse olevat vähem kui 20 ettevõtte aktsiaid.
Likviidsusprobleem ongi üheks põhiliseks takistuseks, mis ei luba Vilniuse väärtpaberibörsil nõuetekohaselt areneda. Pidagem meeles, et Leedu väärtpaberibörs, mis võrreldes Eesti omaga on üles ehitatud täiesti erinevatel põhimõtetel nii hindade kujunemise kui ka ostu-müügisüsteemi seisukohast, kannatab kroonilise likviidsusprobleemi all (kliendil on lubatud põhiturul teha ainult üks tehing päevas) ja loob võimalusi hindadega manipuleerimiseks.
Seetõttu oli peale seda, kui aktsiate hinnad olid sööstnud üles, väikeinvestorite (peamiselt ettevõtete enda töötajate) loomulik instinkt lõigata kiiret kasu. See omakorda põhjustas hindade ja nõudluse järsu languse ja likviidsusprobleemi ning paljud investorid kaotasid oma raha.
Olukord sarnanes kasiinole, kus edu saavutavad ainult mängijad, kes suudavad õigesti ennustada toimuvat. See puudutas eriti uusi ja vähem tuntud aktsiaid, mis välisinvestorite hulgas ei olnud enne hinnatõusu eriti populaarsed. Üldjuhul on nii, et kui väikeinvestorid hakkavad aktsiaid müüma, siis ollakse juba hiljaks jäänud, sest vähese nõudluse või selle puudumise juures järgneb väga kiire hindade langus.
Erandi moodustasid siinkohal Hermise Panga, Vilniuse Panga, Ekranase, Ragutise, Lietuvos Dujose ja mõnede teiste firmade aktsiad, mille hinnad peale tõusulainet ainult mõnel määral korrigeerusid.
Lõpetuseks tuleb öelda, et sõit «ameerika mägedes» on kogu Leedu väärtpaberibörsisüsteemile toonud rohkem tulu kui kahju:
-- esiteks hakkasid hinnad liikuma mõistlikes piirides (eriti peale seda, kui A-nimekirja aktsiate jaoks kehtestati lubatavaks kursikõikumiseks 10%);
-- teiseks taastus investorite huvi pangaaktsiate vastu;
-- kolmandaks tekkis huvi B-nimekirja vastu, kuhu on lisatud uusi aktsiaid, mis tõotavad anda korralikku tulu pikema aja jooksul.
Enimloetud
2
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
4
Salastatud üürisumma sai avalikuks
5
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele