• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • 05.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Austria ajaloo suurim kõrghoonekompleks kerkib Traiseni jõe kaldal St Pölteni linnas. Ligi 7 miljardit Austria ?illingit maksva mammuthoone ehitamist alustati neli aastat tagasi.
Ehitustööde juures kujunes põhiprobleemiks hoone kaitsmine üleujutuste eest: kogu kompleks asub alal, mida Traiseni jõgi regulaarselt üle ujutab. Otsustati rajada Euroopa suurim betoonvann, mille põhi on 120 cm paks ja millel asub kogu hoone vundament. Analoogne betoonist kauss tõestas oma häid omadusi eelmise aasta oktoobris, mil Traiseni jõe veetase tõusis hoone keldriakendest kõrgemale.
Ligilähedaselt iseloomustavad mammutprojekti alljärgnevad arvud:

Artikkel jätkub pärast reklaami

- betoonitööde maht 220 000 kuupmeetrit vastab 28 000 betoonikoormaga veoautole;
- betooniga kaetud pindala on 450 000 ruutmeetrit, mis võrdub 40 jalgpalliväljakuga;
- paigaldati 17 000 tonni raudsõrestikku;
- iga päev töötas ehitusplatsil ligi 1000 ehitustöölist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kogu projekt on Alam-Austria piirkonnale andnud tugeva majandusliku tõuke: alltöövõtjatena on kohalikud ettevõtted teeninud projekti pealt 3 miljardit ?illingit. nh
Eelmisel aastal lubati Eestis kasutusse 764 eluruumi kasuliku pinnaga 91 707 ruutmeetrit, mis on 385 eluruumi võrra vähem kui 1995. aastal.
Eesti ehitusregistri andmetel anti mullu neljandas kvartalis kasutusluba 240 eluruumile kasuliku pinnaga 30 461 ruutmeetrit. Kokku väljastati mullu ehitusluba 846 eluruumi ehitamiseks kasuliku pinnaga 115 800 ruutmeetrit. Neist neljandas kvartalis 232 eluruumi ehitamiseks. Ehitusloa saanud eluruumide planeeritav keskmine suurus on 136,9 ruutmeetrit ning kasutusele lubatud eluruumide osas 120 ruutmeetrit.
Üle kolmandiku ehitusloa saanud eluruumidest asub Tallinnas.BNS

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele