4. veebruar 1997
Jaga lugu:

Kui põhjendatud oli Eesti Panga osalemine naftaäris?

Kui arvestada, et sellest tekkis kahjum, ja ka valitsus oli osaline kahjumi katmisel, siis saab päris kindlalt öelda, et ju ei olnud põhjendatud, sest igal juhul on sellega riigile kahju tekitatud.

Nüüd tuleks selgitada siiski neid asjaolusid, mis kaalutlusel ja kelle otsusel niisugune leping tookord sõlmiti.

Põhimõtteliselt on kõnealusel juhul võimalik teha kaks järeldust.

On võimalik teha järeldus, et siiski sõlmiti see leping seadust rikkudes. Ma mõtlen eelkõige seda, et otsuse võtsid vastu need inimesed, kelle pädevuses ei olnud seda teha, neil polnud volitusi. Sellisel juhul saab rääkida seaduserikkumisest.

Teine võimalus on see, et midagi pole rikutud. Et otsuse võtsid vastu pädevad isikud ja kui see asi pole ennast õigustanud, siis on ilmselt tegemist juhtimisveaga.

See on ju tüüpiline üldse niisuguste, ütleme riskeerivate otsuste vastuvõtmisel. Kui on tehtud tehing nii, et midagi rikutud ei ole, volitused on õiged, volituse andjad on pädevad otsustama, siis kas on tegemist juhtimisveaga või õigustatud riskiga, see võib selguda pärast.

Seda, kas rikuti seadust, tuleb selgitada.

Et mulle on pahaks pandud, et olen kasutanud mõistet «finantsafäär», siis tahaksin öelda, et see on tulemuse seisukohalt. Tulemuse seisukohalt on tegemist kahjuliku tulemusega.

Ja praegu on valitsuse ülesanne tagada, et saaks selgeks, millega siis tegemist on.

On ette heidetud, et otsitakse skandaali. Valitsusel ei olnudki mingisugust võimalust sellega mitte tegelda, kui Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemise käigus selgus, et niisugune kahjum on tekkinud.

Mis valitsus see on, kui ta niisuguse asja jätab tähelepanuta. Et noh, mis see 120 miljonit maksumaksjale ikka ära ei ole.

Info põhjal, mis on teada, ei saa küll ühtegi otsust teha. Mu isiklik kogemus, õigemini Tartu Kommertspanga kogemus on, et tihtipeale ei pruugi esitatav info vastata väga adekvaatselt tegelikule olukorrale. Aga ma ei näe ühtegi põhjendust, miks Eesti Pank peaks osalema kütuseäris. Äris osalemist ei näe vist ka Eesti Panga seadus ette. Seadusandja on pannud talle teised funktsioonid. Juhiksin tähelepanu, et see on erakordselt suur tehing. Kahtlemata vajaks lahtiseletamist, miks see toimus, aga kuna siin on tegemist suurte summade ja suure vastutusega, siis peab info, mille põhjal otsuseid langetatakse, olema väga tõene. Ma millegipärast arvan, et Eesti Panga juristina töötanud Urmas Kajul ei ole taoliste lepingute sõlmimise volitust, ilma et näiteks nõukogu või juhatus ei oleks seda teemat käsitlenud.

Hinnangut saab anda as-jadele siis, kui on midagi selge. Minul selle kohta praegu piisavat selgust pole. Muidugi, aasta ja situatsioon võivad muuta ja paratamatult muudavad midagi. Aga ükskõik missuguses situatsioonis olla, kõik peab jääma ikkagi ärieetika, panga puhul pangandustavade ja -eetika tasandile. Situatsioonist hoolimata. See on minu kindel seisukoht.

Ma loen seda lepingut Sõnumilehest. Selle põhjal ma otsustada ei taha. Mul peab tagapõhi palju rohkem selge olema. Eesti Panga nõukogu sellest informeeritud ei olnud, seda ma võin öelda. Polnud sel ajal ja pole ka nüüd.

Jaga lugu:
Hetkel kuum