Kohtumääruses öeldakse, et kriminaalasja täiendavale uurimisele saatmise põhjus on menetlussätete rikkumine kohtueelsel uurimisel, mille tagajärjel tekkinud uurimise puudujääke pole võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada.
Kohus tõdes, et kaitsjate taotlus täiendava uurimise korraldamiseks on põhjendatud. Samasisulise taotluse esitas teisipäeval ka riiklik süüdistaja Marge Püss, leides, et süüdistus ei ole võimeline tõendama, kuidas üks või teine dokument on kriminaalasja juurde sattunud.
Kaarepere üks kaitsjatest vandeadvokaat Jüri Raidla ütles, et kohtu otsus oli igati ootuspärane, sest uurija koostatud materjal on täiesti ebakvaliteetne.
Samas ta märkis, et täiesti alusetud on läinud aasta lõpul prokuratuuri poolt levitatud jutud, nagu Kaarepere loodaks kriminaalasja aegumistähtaja saabumisele. «See pole meie jaoks probleem,» ütles Raidla. Kriminaalasi Rein Kaarepere vastu algatati 17. mail 1993 ning viieaastane aegumistähtaeg saabub alles mais 1998.
Kaarepere kaitsjad Jüri Raidla ja Simon Levin juhtisid kohtu tähelepanu eeluurimise puudustele juba eelmise aasta novembris, kuid siis kohus nende taotlust ei rahuldanud. Sel teisipäeval avati aga otse kohtusaalis viis salapärast kiletatud pakki, mis olid uurija poolt kohtutoimikutele lisatud. Selgus, et need sisaldasid mitmeid dokumente, mille väljanõudmist olid kaitsjad taotlenud. Levin pidas sellist asja pretsedendituks.
Kaarepere ja Arhipovi vastu esitatud süüdistust valmistas ette kaitsepolitsei uurija Koit Annama.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.