Ühispank viivitab EVP-laenude andmisega

Ühispanga Tallinna kontori laenudirektor Erki Pugal lisas, et viivituse teine põhjus on laenuressursi vähesus.

«Kuna sõel on ääretult tihe, siis on otsustamisel mitu kriteeriumi: kui suur on omafinantseerimine, kui kaua on oldud meie panga klient, kas EVPd on täies ulatuses olemas, milline on tagatis,» rääkis Pugal.

Andrus Kimber märkis, et erinevalt ülejäänud kahest pangast ei nõudnud Ühispank taotluse esitamisel kõigi vajalike dokumentide olemasolu. Forekspanga laenujuht Rait Karu ütles, et nende pank nõudis dokumente kohe ning asus laene vormistama taotluste laekumise järjekorras, nagu nõuab Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996 määrus.

Üürnike protestile, et Ühispangast laenu taotledes satuvad nad ebamugavasse olukorda, kuna peavad pärast ostetava korteri leidmist kuu aega panga otsust ootama, vastas Pugal: «Nojah, eks panga jaoks ole laenude vormistamine ka ebamugav.»

Samas nõustusid nii Kimber kui Pugal, et kuuajalist tähtaega oleks ehk otstarbekas ja võimalik lühendada.

Eluasemefondi direktor Lukas märkis, et Ühispanga viivitamine valmistab klientidele kahtlemata pettumuse. «Suures pangas on muidugi tehnilisi probleeme rohkem, kuid ka panga maine peaks midagi maksma,» sõnas Lukas.

Kimber ja Pugal lükkasid tagasi laenutaotlejate kahtlused, et kuuajaline mõtlemisaeg on Ühispangale vajalik laenu saajate valimiseks puht isiklike kriteeriumide alusel.

Lukas teatas, et Eluasemefond hakkab vormistatud laene pisteliselt kontrollima pärast 10. märtsi ehk päeva, milleks kõik kolm panka peavad esitama fondile esimese aruande.

«Meil on õigus ligi pääseda kõigile EVP-laenuga seotud dokumentidele, kuid lauskontrolli me muidugi teha ei jaksa,» märkis Lukas.

Möödunud nädala seisuga oli EVP-laenu taotlusi kolmes pangas kokku ligi 100 miljoni krooni eest.