• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 05.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas kulusid vähendada?

Minu meelest ei ole Ees-ti ettevõtetes kulude kokkuhoiu strateegiale veel üldse üle mindud.
Inflatsioon lihtsalt ei sundinud selleks. Nüüd hakatakse jõudma perioodi, kus ei ole enam teist teed. Ettevõtete kulud on erinevad. Tavaliselt tuleb kokku hoidma hakata valdkonnas, mis on suurima osatähtsusega. Seejärel hakata esitama küsimusi tööjõu kvaliteedi ja hulga kohta. Transpordiküsimused, energiakokkuhoid on tohutud reservid. Olles olnud kolm aastat Tartu linnavolikogus, võin öelda et kohalike omavalitsuste ja riigiaparaadi kuludes on väga palju sellist, mis ei anna mitte midagi.
Taotleme Euroopa stan-dardite järgi kvaliteedisüsteemi ülesehitamist, mis näeb ette ka meetmed kulude kokkuhoidmiseks ja lisatulude saamiseks. Rendime vähekasutatud pinnad välja ja muudame nad kuludest tuluallikaiks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Möödunud aastal koondasime 42 töötajat, likvideerisime kahjumliku esinduskaupluse. Aktsiatest, mis kavatseme maha müüa, saame täiendavat tulu.
Viisime sisse kulude passistamise, vaatame ümber laonormatiivid. Oleme vaba raha suunanud rahaturufondi. See on kõik kasutult seisvate ressursside pööramine tulutoovateks. Kahjumiga toodetest loobume.
Tulin just ühel nõupida-misel mõttele, et kuluarvestus peaks lähiajal muutuma tähtsaks teemaks. Kui ikka ei tea, kuidas ettevõttes toote omahind kujuneb, siis ei tea suurt midagi, ei saa vastu võtta mingeid mõistlikke otsuseid.
Esimene asi oleks selles vallas kord majja saada. Saada aru, kuidas kujuneb toote omahind. Sõltuvalt tootest võib see olla küllaltki keeruline, aga sellega peaksid Eesti ettevõtjad hakkama tõsiselt tegelema. Et otsuseid vastu võtta, peab olema informatsioon, mille alusel neid teha.
Märksõna oleks kuluarvestus, siis vaatame, mis edasi saab.
Jaekaubanduses on ilmsel-ge vajadus kogu oma jõud ja oskus panna kaupade sisseostule ja müügile, st põhitegevusele. Kõik see, mis aitab põhitegevusele kaasa -- koristamine, turvamine jne --, peaks olema võimaluseks kokku hoida. Selleks juhuks, kui tekivad Eestis vastavad võimalused ja oskus, vastavad firmad, kellelt seda sisse osta.
Põhitegevusse otseselt mittepuutuvat on kasulik mitte enda juures hoida. Suuremate firmade puhul on see eriti tähtis.
Kes täna kuludele rõhku ei pööra, vaid püüab saada ekstensiivset arengut läbi käivete kasvu, see on perspektiivis kaotaja.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele