Naissaarele luuakse park

Graafik Tõnis Vint, kes pakkus välja ehitada saarele pilvelõhkujad ja rajada sinna tuleviku uurimise ja õppekeskused räägib, et lõpliku otsuse määramisel ei võetud arvesse rahvuslikke huve. Määravaks said mõne mehe eelistused ja nägemused, lisab Vint.

Los Angelesest tunti minu ettepaneku vastu suurt huvi, samuti oleks leidunud projekti rahastajaid, väidab Vint. Meie siin lähtume ikka vananenud mõtteviisist ja ehitame hulgaliselt väikeseid rannaäärseid majakesi, mis mõnekümne aasta pärast ära mädanevad, lisab ta.

Teine ettepanek ehitada Naissaarele golfiväljak koos lennuväljaga ja mitmeid teisi turistidele suunatud lõbustusasustusi, oli Lassi sõnul kõige enam kiire rikastumise hõnguline. Saare pinnas on väga õrn, selgitab Lass eitavat otsust.

Võitnud ettepaneku kohaselt jäävad saarele sihtkaitsevööndid, mis kuulutatakse puutumatu loodusega aladeks.

Lassi sõnul tekib seoses püsielanike tekkimisega saare elanike vajadusi rahuldav keskkonnasõbralik väiketööstus. Ettepanekute kohaselt on võimalik väiksemahuline kala ja metsasaaduste töötlemine.

Saare püsielanikkond tekib nendest, kes taotlevad Naissaarel tagasi oma maid. Kedagi niisama lihtsalt enam saarele sisse ei kirjutata, lubab Viimsi vallavanem Kaido Metsma.

Üldplaneeringu kohaselt jääb raudtee saarele alles. Lassi hinnangul on aga võimalik panna rongi graafik sõltuma saarel viibivate turistide ja elanike üldarvust. «Autotransporti tuleb saarel vältida niipalju kui võimalik,» lisab Lass.

Viimsi vallavalitsus soovib anda raudtee ja Suursadama pikaajalisele rendile. Vallal ei ole raha, et neid korras pidada, selgitab Metsma.

Saarel olevate inimeste soovitava arvuna nähakse maksimaalselt 500 inimest päevas. See on vajalik pinnase pärast, lausub Metsma.

Lass lisab, et kindlasti jäävad osaliselt alles ka miiniväljade platvormid. «Täiesti reaalne on Naissaarel arendada militaarturismi. Ohvitseride maja võib ju muuta sõjaväemuuseumiks,» selgitab Lass tulevikuvisiooni Naissaarest.