13. märts 1997
Jaga lugu:

Politsei vaevleb rahapuuduses

Küsimustele vastab Tallinna politseiprefekt Aivar Toompere

Kui politseil on võitluses kuritegevusega teatud edusamme, siis meie majanduslik baas areneb tunduvalt aeglasemalt. Meil ei jätku kõige elementaarsemat, näiteks isegi protokolli- ja otsuseblankette liikluspolitseiinspektoritele. Vajaminevast kogusest katab politseiameti majanduskeskus vaid kümnendiku.

Täpselt samasugune seis on politseiniku vormiga. Mõni mees kannab oma vormi juba teist-kolmandat aastat, ehkki need on ettenähtud üheks aastaks. Sellel aastal pole meil raha vormikompensatsiooni maksmiseks kriminaalpolitseinikele, kes vormi ei kanna. Kogu Eesti politsei vormivajaduse katteks on vaja 12 miljonit krooni, eraldati vaid kuus miljonit krooni.

Kui vaadata Tallinna prefektuuri hoonet, siis seal on vaid kaks korralikult remonditud ruumi fuajee ja juhtimiskeskus, ülejäänu on katastroofilises seisundis.

Olen politseiametile teadvustanud, et Tallinna politsei vajab majandussüsti, muidu me lihtsalt laguneme ära. Vaevalt, et korralik inimene tahab tõsta oma jalga üle Lasnamäe trellitatud politseijaoskonna, mis asub endises sõjaväe jaotuspunktis.

Olen ise välja pakkunud, et vaja oleks 50 miljonit krooni, mille eest saaks politseihooned korralikult ära remontida ja inimestele normaalsed töötingimused luua.

Siiani oleme kuigipalju saanud, kuid seda on ikkagi vähe. Pealegi pole linnavalitsus ellu kutsutud politsei ülalpidamiseks.

Eelmisel aastal katsid linnavalitsus, linnaosade valitsused ja korrakaitse fond meie kulutustest kümme protsenti. Tallinna politsei eelarve oli eelmisel aastal natukene üle 80 miljoni krooni. Sellel aastal on meie eelarve 90 miljonit krooni, millest 55 miljonit moodustab palgafond. Samas suutsime paberi ja pastapliiatsite pealt kokku hoida 1,5 miljonit krooni, millega tasusime oma ammuse soojavõla.

Tallinnas tehtud trahvid laekuvad küll alguses meile, siit edasi aga läheb 60 protsenti linnale ja 40 protsenti riigikassasse. Linn kannab küll kuigipalju sellest rahast üle korrakaitsefondi.

Näiteks sellel aastal on Tallinn kavandanud korrakaitsefondi üle kanda viis miljonit krooni. Fondi rahaga on kavas tasuda kaks aastat tagasi soetatud 18 auto liisingmaksed.

Minu andmetel ei tohiks Tallinnas küll midagi sellist juhtunud olla. Kui keegi raha soovib, võib ta seda taotleda läbi korrakaitsefondi. Kui fond taotlust toetab, tehakse ost ja võetakse kõik politseis arvele.

Minu jaoks jäigi arusaamatuks, kuhu Virumaal ostetud asjad arvele jäid, kas politseis või vallas.

Mõned firmad on politseid toetanud läbi korrakaitsefondi. On abistatud värvi ja pahtliga, ostetud kontorimööblit, mõned paljundusaparaadid ja faksid, üks mobiiltelefon ja fotoaparaat. Toetussummad ulatuvad 4000--5000 krooni kanti.

Praegu on tööl pisut üle 1400 inimese, kellest paarsada on teenistujad, st mittepolitseinikud.

Arvan, et kõigi alalõikude katmiseks oleks vaja 1800--1900 politseinikku. Sellisel juhul saaksime tugevdada ka majanduspolitseid, kus töötab praegu 30 inimest, ning katta kogu linn patrullidega.

Meie valvata on jäänud veel ainult Hiina saatkond. Ülejäänud saatkondi turvab politseiameti julgestusteenistus. Me ei turva ka ühtegi firmat.

Meie finantsolukord paraneks sellega muidugi tunduvalt. Piisab kümnest mehest ja laekuvad summad oleksid ilmselt küllalt suured. Politsei ülesanne on siiski muus.

Vastupidi, me tahaksime kõrvalisi funktsioone ära anda, et tegeleda politsei põhitööga -- elanike turvalisuse tagamise, liiklusjärelevalve ja muu vajalikuga.

1995. aastal oli Tallinnas 345 röövimist, eelmisel aastal 334 röövimist.

Rääkisin mõni aeg tagasi Riia kolleegidega, kes ütlesid, et korterivarguste arv on neil oluliselt vähenenud ja firmade relvastatud röövimised massiliselt suurenenud. Korterivarguste vastu on inimesed hakanud ennast rohkem kindlustama.

Meie suuremad firmad on tänu koostööle turvafirmadega ennast paremini kaitsnud.

Eelmisel aastal algatas majanduspolitsei 346 kriminaalasja, kasv oli võrreldes 1995. aastaga üle 51 protsendi.

Pangandus ja raamatupidamine areneb tohutu kiirusega, nii et meie politseinikud ei jõua sellele järele. Meil pole oma finantseksperte. Omaaegsed spetsialistid jäävad praegu lihtsalt hätta. Väga raskete kriminaalasjade puhul oleme pöördunud ka keskkriminaalpolitsei ja keskuurimisbüroo poole.

Ka Jaak Tamme korteritehingu uurimise saatsime oma ametkonnast edasi. Oleme ikka kuigipalju linnavalitsusest sõltuv ja need asjad, mis puudutavad linnaisasid, oleme püüdnud suunata politseiametisse spekulatsioonide ärahoidmiseks.

Jah, oleme välja valinud üksteist kohta, kuhu paigaldatakse ühtekokku 30 turvakaamerat. Kogu projekti finantseerib linnavalitsus. Peatselt on oodata sellekohase konkursi väljakuulutamist. Meil on kavas paigaldada kaamerate ligidusse väikesed puldid, mille kaudu oleks võimalik otse politseinikega suhelda. Me näeme oma kaamerast kõnelejat, et vältida igasuguseid lollitamisi. Sellised kaameratega varustatud punktid jäävad põhiliselt kesklinna.

See võis olla nii eelmisel aastal. Pärast uue juhtimiskeskuse käikulaskmist ei tohiks enam probleeme olla. Uus telefonisüsteem jätab kõned ootele ja ühendus tekib esimese operaatoriga, kes vabaneb.

Tallinna prefektuuri registris on arvel 9261 relvaomanikku, kelle käes on kokku 11 872 relva, jahipüssid sealhulgas. Kõik relvaomanikud on läbinud koolituse ja sooritanud eksami ning meil nendega probleeme ei ole. Eelmisel aastal pandi isikliku relvaga toime vaid neli kuritegu. Ühtegi röövimist selle abil toime ei pandud. Registreerimata relvade arvu on väga raske öelda. Arvan, et tegu on ikkagi tuhandete relvadega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum