Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.

- “Innovatsioon ei sünni vaakumis, selle eelduseks on turg, stabiilsus ja suund. Eesti valitsuse hoiak, et enne sihte ootame uued tehnoloogiad ära, pöörab selle loogika tagurpidi,” kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
- Foto: Andres Laanem
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet
90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Seda käsitletakse sageli saavutamatu või liiga kalli eesmärgina, kuid tegelikult on Eesti ettevõtted juba sellel teel ja ootavad riigilt vaid koostööd.
Küsimus ei ole selles, kas me „läheme roheliseks“, vaid kas Eesti suudab end asetada järgmise kümnendi Euroopa väärtusahelatesse või jääme kõrvale. Samale küsimuse peame vastama Eesti enda kliimaseaduses. Ilma selgete ja pikema vaatega sihtideta on keeruline luua usaldusväärset keskkonda investoritele, ettevõtetele ja haridusele.
Rohkem rohepöörde ja -tehnoloogia alaseid uudiseid leiab teemaveebist
Kestlikkusuudised.ee.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Ka kliimapoliitika vajab konstruktiivset kriitikat, kuid selle pilkamine on rumal ja pahatahtlik, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok vastukajana Villu Zirnaski arvamusloole.
Muutuste ja ebakindluse perioodid pakuvad ainulaadset võimalust edumaa ja konkurentsieelise saavutamiseks, kuid selleks tuleb tegutseda ennetavalt. See kehtib ka ESG-aruandluse kohta, kirjutab SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe aitab murda müüte inkassoteenuse kohta ja toob välja, kuidas professionaalne võlanõuete haldus on ettevõttele kasulikum kui ise võlgnikega tegelemine.