18. märts 1997
Jaga lugu:

Maareformist on saanud Eesti häbiplekk

Muidu reformimeelse ja jõudsalt areneva Eesti fassaadi katab suur must häbiplekk nimega maareform, mis kipub varjutama meie seniseid saavutusi. Kui näiteks finants- ja kaubandussfääris on astutud kiiresti Euroopa kannule, siis maaküsimustes ollakse ikka veel sajanditagusel tsaariaegsel tasemel, ametkondlik bürokraatia vintsutab erastajaid nii, nagu targemaks peab.

Äripäeva arvates on riigikogul viimane aeg kontsentreeruda maareformi olulisele kiirendamisele, sest senine ligi kuue aasta pikkune reformimine pole siiani andnud tõsiseltvõetavaid tulemusi. Nende aastatega on seadusliku omaniku leidnud vaid veidi üle kümnendiku erastatavast maast, ülejäänu erastamine on takerdunud seaduseandjate osavõtmatuse ja ametnike saamatuse taha. Ettevõtjad ja eraisikud ei jõua aga ära oodata, millal neil õnnestub oma maad tsiviliseeritud kombel pantida, müüa ja kinkida.

Iga ametisse astuv valitsus on ühe prioriteedina üles seadnud maaprobleemide lahendamise võimalikult lühikese aja jooksul. Meenutagem neid kordi, kui endine peaminister Tiit Vähi lõi rusikatega oma rinnal trummi ja kuulutas, et tema eesmärk on maareformile anda õige hoog. Paraku on jäänud kõik endistviisi, kui mitte arvestada otsust lubada maad katastrisse kanda vaid kaardimaterjali alusel.

Valitsus(t)e ja riigikogu järel on olulisteks maareformi osalt tahtlikeks, osalt tahtmatuteks pidurdajateks kohalike omavalitsuste ametnikud, kellel puudub motivatsioon reformi edukaks läbiviimiseks. Maa ostueesõigusega erastamisel Harju maakonnas oli alles hiljuti enam kui kümnest tuhandest avaldusest jõudnud maavalitsusse materjalid maa erastamise korraldamiseks vaid 750 kohta. Samas on Põlva maakonnas maareformiga jõutud kolmandiku peale.

Selle kõige taustal tuleb kii-ta igat sammu, mis võetakse ette maa erastamise kiirendamiseks. Edusammuks võib pidada Tallinna linnavolikogu esimehe Edgar Savisaare ja Harju maavanema Mait Korneti vahel esmaspäeval sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt hakkab Tallinn korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist füüsilistele isikutele.

Seni Harjumaa Tallinna-ni-melises vallas elavad erastajad pääsevad oma maatükile nüüd ligi väiksema närvikuluga, kuid mitte päris niisama. Ostueesõigusega erastaja peab Tallinna linnaplaneerimise ameti nõudmiste kohaselt kooskõlastama oma soovi vähemalt üheteistkümne institutsiooni või ametiga, mis röövib ikkagi meeletu aja ja jätab üles küsimuse, kas ametnik on kodaniku jaoks või vastupidi.

Maareformi vaadates jääb selline tunne, et midagi on selle juures lootusetult ära rikutud, justnagu oleks uus maja ehitatud vanale pragunenud vundamendile. Ainult et vundamendi kohta saad ehitajalt vastutust nõuda. Maareformi on aga riik muutnud nii ähmaseks ja anonüümseks, et selle vigade eest kedagi vastutama panna pole võimalik. Nõnda peavad eraisikud ja ettevõtjad veel aastaid ootama, millal reform nende õuele jõuab.

Jaga lugu:
Hetkel kuum