Õrnroosa Cadillac maksupettuse tasuks

Idee iseenesest käis maksumaksjate ühing välja juba ligi neli aastat tagasi. Aeg-ajalt soojendatakse see jälle üles. Mõne aasta eest üritas maksuamet kaudset maksustamist ka rakendada, ometi ei käinud jõud ja tahtmine ideest üle ning väärt ettevõtmine soikus.

Toimetuse arvates on vara deklareerimise kohustuse suurim efekt see, et õnnestub välistada olukord, kus väikest tulu deklareerinu saab omada suure väärtusega vara. Tekib kontroll töötuna registreerunud või paberite järgi imepisikest sissetulekut omav kodaniku üle, kes mingil hetkel endale roosa Cadillaci soetada suudab.

Kui kõik maksaksid makse riigis kehtivate seaduste järgi, suureneksid asjatundjate arvates riigi tulud vähemalt 20 protsenti. On muidugi küllaltki naiivne arvata, et kõik maksumaksjad mingil hetkel iseenesest ausaks hakkaksid.

Me võime kuitahes palju rääkida aadetest ja riigimaksudest, ent tegelik seis on ikka selline, et igaüks vaatab, kuidas nihverdada saab. Ümbrikupalkade, mitmekordse raamatupidamise jm viisil on maksupetturitel tulu teenimisel ilmselge eelis ausate maksumaksjate ees. Vara deklareerimine kaotaks sellise eelise ja sunniks maksudest kõrvalehiilijaid mõtlema, kas on otstarbekas vanaviisi jätkata. Nihverdamine muutub niivõrd keeruliseks, et saadav tulu seda ei kompenseeri. Võimatuks muutub ka börsil musta raha pesemine. Vara -- aktsiad -- tuleb ju deklareerida.

Omajagu suuremahulise-maks teeb varanduslike deklaratsioonide esitamise nõue ka maksuameti töö. Ometi on selle tulemuseks korralik infopank, mis annab võimaluse edaspidi veel paremini kaudset maksustamist rakendada.

Iseküsimus on muidugi, kuidas riik maksudest laekunud raha kasutab. Tänaseks päevaks on Eestis piisavalt kogunenud näiteid maksuraha kasutamisest riigiametniku uhkete autode, kabinettide või isegi perekonna tarbeks, mis maksumaksjale eriti usaldusväärselt ei mõju. Ent see ei saa olla maksude mittemaksmise õigustuseks. Äripäeva suhtumine maksude maksmisse ja vara deklareerimisse on igati soosiv.