6. aprill 1997
Jaga lugu:

Euroopa rahaliit tuleb

Päev enne 15liikmelise bloki rahandusministrite ning keskpanga juhtide kohtumist tegi Saksamaa kantsler Helmut Kohl teatavaks otsuse 1998. a uuesti kandideerida, milles nähakse kindlat tagatist, et rahaliit tõepoolest 1999. a 1. jaanuaril käivitub.

Kohtumisel lepiti kokku, et otsus rahaliiduga esimeses voorus ühinevate riikide kohta langetatakse 1998. a aprilli lõpus või mai alguses. See annab Euroopa Liidu liidritele võimaluse lähtuda otsustamisel 1997. a kinnitatud andmetest ning arvestada ka 1998. a majanduses kujunevate suundaga.

Prognoosi kohaselt on 1999. a rahaliiduga liitumiseks valmis vähemalt 6?8 riiki ? Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ning võimalik, et ka Soome ja Iirimaa.

Kokku lepiti ka stabiilsuspakti osas, mille eesmärk on piirata rahaliitu kuuluvate riikide avaliku sektori kulusid. Riike, kus eelarvedefitsiit ületab 3% SKTst, võidakse karistada trahvidega, mille suurus võib ulatuda 0,5 protsendini SKTst.

Üksmeelele jõuti ka uue valuutavahetuskursi mehhanismi (ERM2) osas, mis määratleb euro suhted nende riikide valuutadega, mis esialgu valuutaliiduga ei ühine.

Vaatamata poliitilisele otsustavusele, on rahaliidu teel rida tõkkeid eelkõige Saksamaal, kus oodatakse ärevalt 8. aprillil avaldatavaid märtsikuu tööpuudusnäitajaid. Niisama otsustav on maikuus valmiv Saksamaa maksutulude prognoos, mille alusel valitsus hakkab koostama eelarveplaani.

Kartuses, et võidujooks Euroopa rahaliitu ning Albaania kriis tõrjuvad kursilt aasta tagasi alanud valitsustevahelise konverentsi (IGC) raames peetavad läbirääkimised liidu reformimiseks, kutsus ELi eesistujamaa Holland eile nõupidamisele ka Euroopa Liidu välisministrid.

Arutlusel olid Liidu institutsioonide reform, Euroopa komisjoni optimaalne suurus ja hääletussüsteemi reform.

Uuesti oli päevakorral bloki sõjalise ühenduse Lääne-Euroopa Liidu (WEU) liitmine Euroopa Liiduga, mis looks kollektiivse julgeolekupoliitika ning Euroopa armee.

Prantsusmaa ja Saksamaa plaanile järk-järguliseks üleminekuks ühisele kaitsepoliitikale on seni vastu olnud neli neutraalset riiki ning Suurbritannia.

Peale selle soovib Euroopa Liit saata positiivse signaali oma 18 miljonile töötule, lisades liidu sotsiaalpoliitikale hõivet puudutava peatüki. Sellele on ägedalt vastu Briti konservatiivid, kes kardavad sellest Briti ettevõtjate kulude suurenemist.

Kui IGC reform ei ole juuni tippkohtumiseks lõppenud, lükkuvad läbirääkimised ühineda soovivate riikidega edasi ning jäävad jalgu rahaliitu puudutavatele otsustele ja järgmisel aastal Saksamaal ja Prantsusmaal toimuvatele valimistele. REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum