9. aprill 1997
Jaga lugu:

Sõprus müüjaga lõpeb turvamehele kurvalt

Peale Stockmanni töötajate ja ESSi turvameeste osales varguses ka üks Tallinna rühmitus, kes hoolitses varastatud kauba turustamise eest. Stockmanni töötajate kohustuseks oli eemaldada kaubalt turvakoodid, ESSi inimesed pidid hoolitsema kauba majast väljatoimetamise eest.

ASi ESS Grupp teenindusdirektori Arved Liivranna arvates ei kahjusta see juhtum oluliselt turvafirma mainet. «Korvame selle kahju, mis tekkis meie töötajate süü läbi,» räägib Liivrand. «Asjaosalised maksavad omakorda meile ja seda kasvõi pool elu.»

Stockmanni direktor Juha Oksanen tunnistab, et pärast varguse avastamist on kaubamaja omakorda hakanud kontrollima ESSi turvamehi. «Samuti kaalusime tõsiselt turvafirma väljavahetamist pärast seda juhtumit,» ei varja ta pettumust.

Reeglina on turvameeste lähedasem suhtlemine müüjatega taunitav, Tallinna kaubamajas ja Maksimarketis näiteks lausa keelatud. Kaubamaja müüja ütlust mööda suhtlemiskeelust siiski eriti kinni ei peeta.

«Looduse vastu keeldude-käskudega ei saa ja sellepärast ei saa me kuidagimoodi takistada paarikeste tekkimist,» tunnistab ka kuus 180 000 krooni turvameestele kulutava Eks-kaubamaja tegevdirektor Ivo Orav.

Orav lisab, et loomulikult annab sellise paari tekkimine põhjust valvsuseks ja meenutab juhtumit, kui kassapidaja leppis kokku oma sõbrast turvamehega, et see lihtsalt ei näeks, kui kassapidajale tuttav varas kaupa välja toimetab.

Maksimarket jälgib tegevdirektori Tiit Reha sõnul rangelt, et turvameeste ja müüjate vahel lähedasemat sõprust ei areneks. «Kui tekivad lähemad suhted, viiakse turvamees teise firmasse tööle,» räägib Reha.

Ühe Tallinna kaubamaja müüja jutu järgi teevad turvamehed vahel oma huvides ka n-ö võõraste varastega koostööd. Näiteks saadi toiduosakonnas kätte varas, viidi turvameeste ruumi, seal aga otsustati varas minema lasta, soliidse rahasumma eest muidugi, räägib müüja.

Kaubamajas püüab üks turvamees päevas kinni tavaliselt ühe varga, pühade ajal ka rohkem.

«Vahepeal käisid toidukaupade osakonnas ringi ainult erariietes turvamehed ja siis saadi vargaid ka palju rohkem kätte,» räägib kaubamaja müüja. Ühe varga tabamise eest saab turvamees preemiat 25 krooni, kaubamajas peab iga päev valvet umbes 15 turvameest.

Tallinna kaubamaja haldusdirektori Valeri Künnapu sõnul on ta praeguse turvafirmaga Akropol rahul. Lisaks turvafirma heale mainele on avalike kohtade valvamise puhul oluline turvameeste väljanägemine, lausub Künnapu. «Kapikujulised turvajad tekitaksid ostjates ebameeldivaid tundeid,» on ta kindel.

Maksimarketi juht Tiit Reha meenutab juhtumit, kus Maksimarketisse vargile tulnud kodanik ei teadnud, mis asi turvavärav on. «Üks mees vahetas kord siin kogu oma garderoobi välja, jättes alles vaid aluspüksid. Muidugi hakkasid väravad karjuma ja mehike pidi oma riietest loobuma,» räägib Reha muheldes. «Nii ta siit siis aluspükste väel metsa poole putkaski.»

Valeri Künnapu lausub, et kuigi turvaväravad on varaste vastu üsna tõhus kaitse, ei asenda need ikkagi elusat turvameest. «Viimane saavutus, mille pikanäpumehed välja mõtlesid, on fooliumvoodriga mantel, mille peale turvaväravad ei reageeri,» räägib ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum