Riigikontrolör oleks nõus avalikustama kontrollakti

Riigikontrolli nõunik Rein Söörd märkis, et etteheited halbade laenude osas käivad kommertspankade kohta, mitte Eesti Panga antud laenude kohta.

Riigikontroll on tema sõnul seisukohal, et kui keskpank oleks õige ajal rakendanud abinõud panganduse stabiilsuse tagamiseks, võinuks kahjusummad olla väiksemad.

Riigikontrolli hinnangul esines puudusi haldus- ja majanduskulude tegemisel, põhivarade kasutamisel, raamatupidamise ja sisekontrolli korraldamisel, töölähetuste hüvitamisel ja oma töötajatele laenude andmisel.

Nii maksis Eesti Pank 1993. aastal Harju maksuametile Maardus asuva õppekeskuse eest maamaksu 4000 krooni asemel hoopis 800 000 krooni, võttes aluseks mitte maa maksustamishinna, vaid maa maksumuse.

Riigikontrolli andmetel ei peetud Eesti Pangas eluaseme- ja tarbimislaenude puhul iga kord kinni keskpanga nõukogu määratud korrast intresside sissenõudmisel ja laenu tagasimaksel.

Riigikontrolli hinnangul tuleks riigikogul kehtetuks tunnistada ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. aasta otsus Eesti Panga riiklikust metsafondist reservlankide eraldamise kohta 150 miljoni USA dollari suuruse valuutareservi loomiseks, kuna 1992. aastal tagastati Eesti riigi kullavarud.

Rein Söördi selgituse järgi ei olnud Eesti kroonile ja Eesti võetud välisvaluuta laenudele muid tagatisi kui mets. Reservlangid on kogu aeg olnud tinglikud ja pole Eesti Pangale üle antud, sest raamatupidamise järgi on need metskondade ja metsaameti arvel.

Keskpangal on riigikontrolli otsusele aega vastata üks kuu.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski sõnas, et praegu on vara riigikontrolli akti kohta kommentaare anda, kuna panga juhatus ja nõukogu pole oma seisukohta selles suhtes veel kujundanud.