Keskpank ei luba luukeredega tutvuda

Kurjad keeled väidavad, et Eesti Pangas pidavat kohutavalt kummitama. Veel kurjemad keeled aga, et koguni 80 korda ööpäevas ja 640 kummitust korraga. Aga sellest ei tohi keegi midagi teada, sest igale ringilehvivale jubedusele on keegi hõlstihõlma külge märke «Salajane» õmmelnud.

Saladusi ja keelatud vilju ümbritseb alati ahvatluse loor. Kui millegi vastu on vaja kõrgendatud huvi tekitada, tuleb see raskesti ligipääsetavaks teha. Vaevalt et see Eesti Panga eesmärk oli, ent riigikontrolli tegevuse tulemuste salajaseks kuulutamisel on just selline efekt.

Äripäeva arvetes on riigikontrolli Eesti Panga majandustegevusega tutvumise kontrollakti salastamine täiesti põhjendamatu. Kui selline taotlus on pangapoolne, on see asutus n-ö sirgelt puusse pannud.

Panga huvitatust näitab juba see, et riigikontrollil oli suuri probleeme keskpangast materjalide kättesaamisega. Samuti venitas kontrollimist panga nõue kirjutada alla konfidentsiaalsuse tagamise dokumendile.

Iga valgustkartev asi tuleb varem või hiljem avalikkuse ette ja enda keedetud supi peab pank nii või teisiti ära sööma.

Salastamise põhjusena on viidatud panga- ja ärisaladustele aktis. Samas on riigikontrolör Hindrek Meri väitnud, et kontrolliakti materjalides mingeid olulisi saladusi pole. Ka Saksa liidupanga spetsialistide hinnangul, kellega Eesti Panga kontrollimise ajal konsulteeriti, ei tohiks keskpangal midagi varjata olla. Saladused on kommertspankade rida. Akti ümber salapära tekitamisega toidetakse vaid poliitilist kemplemist. Milline oli riigikontrolli Eesti Pangas käimise mõte, kui kontrolli tulemused avalikkuse ette ei jõua.

Info varjamine on alati kelle-legi kasulik. Riigikontroll rahanduspoliitikat ei tee ja panganduspoliitilistele otsustele hinnangut ei anna. Kui kontrollimisel midagi ebameeldivat selgus, on see arvatavasti seotud isikutega. Meri on ajakirjanduses möönnud, et «keskpangas esines puudusi haldus- ja majanduskulude tegemisel, põhivarade kasutamisel, raamatupidamise ja sisekontrolli korraldamisel, töölähetuskulude hüvitamisel ja oma töötajaile laenude andmisel».

Toimetuse arvates ei ole Ees-ti Pank osanud avalikkusega käituda. On eksisteeritud peaaegu püha lehma staatuses, kes on kõige kompetentsem ja kellega vaidlema keegi oma tasemelt ei küüni. Ometi eeldaks keskpangalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult enam avalikkust. Salatsemiseks ju põhjust ei ole. Ka möödalaskmiste puhul oleks panga mainele enam kasu avalikustamisest. Mõistlik oleks olnud koos riigikontrolliga üks pressikonverents korraldada, nagu seda tehti rublatehingu uurimise järel. Veel pole hilja kosmeetikat teha. Ämbrisseastumised tuuakse hiljemalt kahe aasta pärast uute valimiste järel ikkagi päevavalgele. Avalikustamise kohustuse saavad pangale panna ka praegused riigikogujad. Siis kui komöödia «Kiirlugemise kursused -- 10 minutiga 80 lehekülge» õnnelikult lõpule jõuab.