Kaitsetollid on kuradist

OMX Baltic0,12%317,01
OMX Riga−0,11%962,59
OMX Tallinn−0,1%2 201,74
OMX Vilnius0,57%1 492,73
S&P 500−0,45%7 585,73
DOW 30−0,63%52 093,11
Nasdaq −0,78%25 981,57
FTSE 100−0,37%10 658,13
Nikkei 2250,37%63 717,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%97,18

OMX Baltic0,12%317,01
OMX Riga−0,11%962,59
OMX Tallinn−0,1%2 201,74
OMX Vilnius0,57%1 492,73
S&P 500−0,45%7 585,73
DOW 30−0,63%52 093,11
Nasdaq −0,78%25 981,57
FTSE 100−0,37%10 658,13
Nikkei 2250,37%63 717,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%97,18

Põllumajandusminister And-res Varik ei vali vahendeid, et seni jõudsalt arenenud Eesti majandusele kaikaid kodaratesse loopida. Pärast üleeilset valitsuse istungit, kus kiideti heaks põllumajanduse arengu toetamise põhisuunad, peaks olema kõigile selge, et suurtootjate huve esindav Varik tahab oma nime Eesti ajalukku jäädvustada kui protektsionistlike majandusmeetmete, eelkõige kui kaitsetollide rakendaja. Temale kiidab takka majandusminister Jaak Leimann, kelle arvates pole kaitsetollid sugugi kahjulikud ja väärivad vähemalt katsetamist, mis siis, et taoline eksperimenteerimine väikeses riigis võib lõppkokkuvõttes tuua miljoneid kroone kahju.

Kuigi kaitsetollidega võitlemine sarnaneb muinasjutu lohe tapmisega, kelle mahalöödud pea asemele kasvab kohe kolm uut pead, jääb Äripäev kindlaks seisukohale, et tollide rakendamine, mille tulemusena eelistatakse üht majandusharu teisele, ei ole meie tingimustes millegagi põhjendatav.

Kunstlike kasvuhoonetingimuste loomine pärsib loomulikke turusuhteid. Põllumeeste järel hakkavad endale kaitsetolle ja muid soodustingimusi nõudma teiste majandusharude esindajad. Näiteks õlleaktsiisi ümber toimunud heitlused on juba esimeseks pääsukeseks sellel teel.

Tollidega katsetamine kahjustab rängalt Eesti imagot välisinvestorite silmis, kes peavad naturaalmajanduslikke loosungeid selle kohta, nagu peaks eestlased ennast ise, hambad ristis, toitma ja katma, naeruväärseks. Raske on neile seletada, miks peaksime loobuma niisama heast peast odavatest toiduainetest, mille teiste riikide maksumaksjad on kinni maksnud ja mille tootmine läheks siin mitmeid kordi kulukamaks.

Vastupidiselt Variku ilmselt meeltesegaduses avaldatud kummalistele väidetele toiduainete odavnemisest need hoopis kallinevad tollide rakendamisel. Tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt tõusevad toiduainete hinnad tarbija jaoks vähemalt viis kuni kümme protsenti. Impordi piiramine ja sellest tekkiv tühimik siseturul võib aga kasvatada hindu kuni kolmandiku võrra.

Tollidest ei võida ka kohalik tootja. Põllumees hakkab piima ja liha eest saama endiselt nii palju raha, kui tema piirkonna kontsernistunud töötlejad seda dikteerivad. Isegi kui ta algul täheldab sissetulekute kasvu, avastab ta ennast mõne kuu pärast taas nõiaringist, sest kõik mittemaaharijad on äraelamiseks sunnitud tõstma teenuste ja kaupade hindu.

Kaitsetollid ei lahenda maaeluga seotud probleeme, kuna nad on mõeldud selgelt kitsa kliki, peamiselt saamatute suurtootjate majandushuvide kaitseks. Oma ambitsioonide varjamiseks räägib see klikk maarahva kongressidel ja mujal avalikkuse ees demagoogiliselt sellest, et maaelu ning -kultuur on meie riigi alused, mida tuleb kõikvõimalike meetoditega kaitsta. Samas ei julge nad iitsatadagi, et nende plaanides pole suurema osa maainimeste murede jaoks üldse mingisugust kohta.

Kõige selle juures on üllatav, et opositsioon jääb Siimanni valitsuse taktikepi all kaitsetollide suhtes järjest ükskõiksemaks ja vaatab suure rahuga kõrvalseisjana pealt, kuidas Koonderakond oma võimuihas koos Varikuga meie majandust sealägaga üle plätsib. Justkui oleks juba põhiseadusega ette nähtud, et teatud hulk kodanikke on palju võrdsemad kui teised.

Kaitsetollid on kuradist

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised