17 aprill 1997

Turbatootja kardab välisfirmasid

Maapõueseadus sätestab, et välisriigi kodanikud või juriidilised isikud võivad Eestis turvast kaevandada ainult erandkorras valitsuse loal. Seni on ainsa välisfirmana sellise loa omandanud Saksa suurtöösturile Helmut Aurenzile kuuluv ASB-Greenworld.

«Nüüd kavatsetakse see seadusepunkt ära muuta ja kaevandamislube hakatakse andma igaühele,» ütleb keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja Guido Paalme. «Seadust tuleb muuta, sest Eesti pürib Euroopa Liitu,» selgitab ta. Maapõueseaduse muutmine tuleb arutlusele sügisel ja muudatused peaksid jõustuma järgmisel aastal, lisab Paalme.

ASi Tootsi Turvas nõunik Arvo Luberg leiab, et riik ei arvesta välisfirmadele kaevandamislube andes kohalike ettevõtete arenguplaanidega. «Riik vaatab, et siin on vabad tootmisalad ja annab need pikemalt mõtlemata välisfirmadele,» pahandab ta.

Eestis on 18 000 hektarit kasutusvalmis turbarabasid, kus turvast toodetakse vaid 12 000 hektaril. Küsimusele, miks Eestis turvast lõikavad firmad ei kasuta kõiki kasutusalasid, vastab keskkonnaministeeriumi spetsialist Rein Kallas, et Eesti tootjatel pole selleks lihtsalt raha. «Targem oleks leida rabadele välisfirmadest rentnikud, kes tagaksid ka investeeringud,» lausub ta.

Kallas leiab, et turbarabade väljarentimine välismaalastele on teretulnud nähtus. Ainuüksi ASB-Greenworld Eesti uus turbatehas Pärnu lähedal Saugas on väga hea näitaja, ütleb ta. «Meie firmadest pole keegi suutnud nii kaasaegset tehast ehitada,» sõnab ministeeriumiametnik.

«Oleksime õnnega koos, kui leiduks mõni välisfirma, kes Oru raba endale tahab,» lisab Kallas. «Välismaalased aga Oru raba ei taha, seda juba ainuüksi Ida-Virumaa kuritegeliku kuulsuse pärast.»

Turbaliidu juhataja ja Märjamaal tegutseva turbatootja ASi Era tegevdirektor Aivar Jõgiste ütleb, et turbaliit ei pea õigeks rabade rentimist välisfirmadele.

«Eelkõige peame arvestama kohalike tootjatega ja looma neile soodsad tingimused investeerimiseks,» räägib Aivar Jõgiste sama juttu kui Arvo Luberg. Ta leiab, et riik peaks arvestama ka turbaliidu seisukohtadega rabade väljajagamisel.

«Tulevikus, kui turbaliitu hakkavad kuuluma keskkonna- ja põllumajandusministeeriumi esindajad, hakkab liit saama riigilt tegutsemiseks raha ja ilmselt suureneb ka turbaliidu mõjuvõim,» lausub Jõgiste.

Varasem kogemus on näidanud, et kohalikest kokkuostjatest piisab selleks, et edukalt turbaäri ajada, väidab Jõgiste. Tema sõnul peaks enne maapõueseaduse muutmist olema selge, kui palju tegelikult Eestis turvast erinevate artiklite kaupa toodetakse ja müüakse.

Eesti turbavaru on praegu 2,2 miljardit tonni. Kriitiline varu, mida kaevandada ei tohi, on ligikaudu 1,6 miljardit tonni. Turba kasutusmäär kuni 2005. aasta lõpuni on 2,7 miljonit tonni aastas, kusjuures iga maakond on saanud oma kvoodi. Kõige suuremad kvoodid on Pärnumaal ja Ida-Virumaal, vastavalt 550 000 ja 450 000 tonni turvast aastas.

Eelmisel aastal kaevandati Eestis statistikaameti esialgsetel andmetel 834 100 tonni turvast, seega alla kolmandiku maksimaalsest kaevandamismahust. Maakondadest on sajaprotsendiliselt täitnud kvoodi ainult Pärnumaa. Pärnu rabade väärtust tõstab lähedalasuv sadam.

Kaevandatud turbast eksporditi eelmisel aastal veidi alla poole, 400 119 tonni.

Arvo Lubergi väitel soodustas riik kõlvatut konkurentsi, kui keskkonnaministeerium andis ASB-Greenworld Eestile Saugas 500 hektari suuruse turbaraba 25 aastaks rendile. Eesti turbatootjatega on riik sõlminud seni tähtajatud rendilepingud.

«Meie lepingus on klausel, et riik võib ühepoolselt lõpetada lepingu, teatades sellest kolm kuud ette,» räägib Luberg. Milline firma hakkaks selliste renditingimuste juures tootmisse investeerima, küsib ta.

Eesti turbatootjate kasutusload lõpevad käesoleva aasta lõpus. ASile ASB-Greenworld Eesti antud kaevandamisluba kehtib kuni 2021. aastani.

Nendele firmadele, kes pärast aastavahetust jätkavad ilma loata turba kaevandamist, võib keskkonnaministeerium määrata trahvi. Paar aastat tagasi nõuti Oru turbakombinaadilt ilma loata kaevandamise eest seitse miljonit krooni haldustrahvi.

Oru kombinaat küll trahvi ei maksnud, kuid kohtu kaudu asja lahendamine võttis ligi pool aastat aega.

ASB-Greenworld Eesti projektijuht Ants Saks ütleb, et Eesti turbatootjad peaksid vaid rõõmustama, kui leidub välisfirmasid, kes tahavad Eestisse tulla ja siia investeerida.

«Kohalike firmade praegusest suhtumisest saan ma väga hästi aru,» sõnab Saks. «Loomulikult kardavad nad, et tuleb keegi suur ja rikas ning võtab nende leiva ära. Näiteks Eesti briketivabrikud on ehitatud sajandi alguses ja ei suuda konkureerida välismaalt tuleva moodsa tehnikaga.»

Saksa sõnul pole turbatööstusel kuigi suurt perspektiivi, sest turg on väga piiratud. «Euroopas kasutatakse turvast kütteks suhteliselt vähe,» nendib ta. «Eesti tootjate põhiline ekspordiartikkel on kasvuturvas. Samas ega «lillemulla» turg ka piiramatu ole.»

Suurettevõtja Helmut Aurenzi firmade esindajad käisid juba viis aastat tagasi tutvumas Eesti turbatehastega ja avaldasid soovi osta endale Eestis raba. Turbaraba rentimine Saksa firmale otsustati pärast tollase peaministri Tiit Vähi naasmist Davosi foorumilt. Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul osutasid sakslased Vähile Davosis tugevat survet. Helmut Aurenzi firmadele kuulub pool Euroopa kasvuturba turust ja seda toodetakse 13 tehases Euroopas ja Ameerikas.

Turbaraba rentimine ja kaevandamisõiguse andmine sakslastele kutsus esile Eesti turbatootjate pahameele, sest Sauga raba asub väga hea koha peal, Pärnu sadamani on vaid kümme kilomeetrit.

Ants Saksa sõnul kaalus ASB-Greenworld raba juurde rentida, kuid nähes, kui vaevaliselt riik maaküsimusi lahendab, on nad sellest loobunud. Aurenzi grupp investeerib kaheksa aasta jooksul Saugale 36 miljonit krooni, millest praegu on investeeritud 16 miljonit krooni, ütles Saks.

Lisaks investeeringule on ASB-Greenworld Eesti loonud Saugale ka ligi 25 uut töökohta, kaudselt annab firma tööd umbes sajale inimesele. «Just uute töökohtade pärast on vald meie tegevust pooldanud,» ütleb Saks.

Arvo Lubergi sõnul on välisfirmasid, kes soovivad saada turbaraba Eestis, veel. «Näiteks Soome firmal Vapo OY on Läänemaal ülestöötatud raba, aga neil pole õnnestunud kaevandamisluba saada,» teab ta.

Lubergi väitel ei saa soomlased Lääne maavalitsuselt kaevandamisluba, kuna nende vastu puudub usaldus. Nüüd ihub Vapo hammast Oru turbaväljade peale ja on võimalik, et nad on valmis selleks ära ostma ka sealse turbakombinaadi. Vapo on riiklik firma, millele kuulub Soomes 80 protsenti turbatööstusest.

Hetkel kuum