«Meie eesmärk on kujundada 5000 elanikuga Tõrvast näidislinn, mis oleks eeskujuks paljudele teistele piirkondadele,» ütles Maapanga juhatuse nõunik Jaan Õmblus. Tema sõnul on Maapank sunnitud selliste ebatraditsiooniliste projektidega tegelema vajadusest püsida teiste pankadega konkurentsis.
«Maapanga peamine roll oleks välisinvesteeringute ja laenude vahendamine,» rääkis Õmblus. Tema sõnul võib pank paigutada Tõrvasse 60--80 miljonit krooni, kuid paneb raha leidmisel suured lootused välismaisele riskikapitalile, mis on vähem konservatiivne kui pangad. Õmbluse sõnul ei ole välistatud ka maaelu krediteerimise fondi vahendite kasutamine, kuna Maapank vahendab fondi raha.
Tõrva linnapea Edgar Umblia ütlusel pole linnal midagi selle vastu, kui edaspidi hakkaks linna 11,6 miljoni krooni suurust eelarvet teenindama Ühispanga asemel Maapank. Samas lisas ta, et Maapank pole seni veel linnale mingeid ettekirjutusi teinud ja linn on edaspidi kõikide teiste pankade koostööpakkumistele avatud.
Puitmaju tootva 10 miljoni kroonise aastakäibega ASi Ritsu juht Ants Randma ütles, et Ritsu on nii edukas ettevõte, et välisinvesteeringuid ei vaja. 1991. aastal alustanud AS Ritsu on saja töötajaga suurim tööandja Tõrva külje all Helme vallas.
«Me ei jõua nii palju toota, kui tuleb tellimusi. Sellises olukorras on kurb vaadata, kuidas Eestist viiakse ehituspalke välismaale, kui nendest on võimalik kohapeal maju toota. Maapank võiks aidata selliste tootmiste arendamisel,» märkis Randma.
Ritsu toodab puitmajade ehitamiseks vajalikke tööpinke ja panga ülesanne on leida kapitali, et uute pinkide baasil tootmist laiendada, nentis ka Õmblus. Tema sõnul kavatseb Maapank arendada Tõrva majandust niivõrd, et oleks võimalik teenida arenguga seotud majanduskasvu pealt. Siis tõusevad kinnisvara ja maa hinnad ning mida varem on pank kinnisvaraprojektides sees, seda suuremad on ka teenimisvõimalused, möönis Õmblus.
Õmblus ütles, et Tõrvas on palju selliseid ettevõtteid, mis ei vaja suuri investeeringuid, ent mille käivitamine on normaalse infrastruktuuri jaoks hädavajalik. Poole miljoni krooni eest on näiteks võimalik taastada vana vesielektrijaam, mille võimsus on piisav tänavavalgustuse tarbeks, märkis ta.
Edgar Umblia sõnul on kavas panga kaasabil lülitada ühtsesse kaubandusketti Pärnu-Tõrva-Tartu vahelises piirkonnas kaheksa linna kauplused. «Üksikud poed pole konkurentsivõimelised, kuna koos on kergem kaupa osta, reklaami tellida ja areneda,» lausus Umblia, kes on alates 1990. aastast kaasosanik ASi EPU toidupoes Tõrva kesklinnas.
Võru linnapea Harri Treial tunnistas, et Võru linnavalitsus alustaks analoogse ettepaneku puhul Maapangaga kohe läbirääkimisi. Treiali sõnul on panga aktiivsusest maapiirkondades palju kasu, kuna kohalik omavalitsus pole äriplaanide koostaja ja generaator, vaid loob tingimused.
«Pangal on võimalik maapiirkondadesse välisinvesteeringuid meelitada ja sellega suurendada ettevõtete omakapitali ja usaldusväärsust,» lisas Treial.
Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro ei usu aga, et Maapank ja Tõrva linn üheskoos mingi vahva asjaga hakkama saavad. «See lõhnab rohkem Strandbergi alternatiivkütuse projekti järele,» ütles Kangro. Samas lisas ta, et klientide nõustamine on progressiivne investeerimispanganduse valdkond.
Hoiupanga Investeeringute ASi projektijuhi Ago Lauri sõnul on Maapanga ja Tõrva linna ühisprojekti puhul küsimus selles, kuivõrd efektiivselt suudetakse püstitatud eesmärgid täita. Tema sõnul tuleb jälgida, et Maapanga ja Tõrva linna vahel kliendi- ja pangasuhted sassi ei läheks.
Seotud lood
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Viimased uudised
Istungil konsulteeriti ChatGPTga
USA uus president võiks panna Euroopat pingutama
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele