Kuld jääb stabiilseks

Kulla hind on viimastel kuudel stabiliseerunud ning analüütikute ennustusel käesoleval aastal erilisi liikumisi läbi ei tee. Kulla stabiliseerumine on tingitud mitme riigi keskpanga võimalikust kullamüügist lähiajal ning tootjate jätkuvatest forward-tehingutest. Märtsis võttis ?veit?i rahvuslik pank vastu otsuse müüa osa kullavarudest. Põhjuseks märgitakse «paradigma ümberhindamist». ?veit?i keskpanga märtsikuist otsust vaadeldakse kui sümbolit, mis hindab ümber keskpankade suhtumist kullareservidesse. Maailm on sundinud keskpanku suhtuma kullavarudesse tunduvalt pragmaatilisemalt kui varasematel aastatel. Uus pankurite põlvkond, kelle maailmapilti on kujundanud sõjajärgne globaalne stabiilsus, mitte vahelduvatest õitsengutest ja krahhidest koosnev tsüklilisus, hindab kulla kui strateegilise vara osatähtsust väiksemana.

Londoni metallibörsil kasvas kolmapäeval preemia vase cash-hinnale (värviliste metallide globaalseks indikaatoriks on kolme kuu futuurhind)115 dollarini tonnist. Eile ennelõunasel seansil, mil kolme kuu futuurhind tõusis peaaegu 2400 dollarini tonnist, maksti cash-preemiat 200 dollarit.

Füüsilise turu pingelisus on põhjustatud kaevurite streigist Escondida kaevanduses (T?iili), kuue kuu pikkusest seisakust Kenekott'i (USA) sulatuskombinaadis ja eelseisvatest vasekatoodide vaegtarnetest Venemaalt.