«Sellega ei ole enam mingit põhjust viivitada ning ma püüan kiiresti alustada Norraga dialoogi gaasi tarnimise võimaluste ja kulude üle ning ühtlasi haarata sinna ka Venemaa,» sõnas Persson.
Läänemeremaade gaasialane koostöö on seni seisnud Rootsi taga, kes pole selgusele jõudnud oma energiaprobleemide lahendamises pärast tuumajõujaamade sulgemist. Nüüd on Rootsi peaminister seega jõudnud järeldusele, et aeg on küps otsustada, kas gaas on sobiv alternatiivne energiaallikas.
Põhjala gaasivõrgu loomisel on kavas ühendada Soome, Rootsi ja Taani maagaasijuhtmestik ning luua ühtlasi gaasi edasitarnimisvõimalus mandri-Euroopasse. See eeldab ühtlasi Venemaalt Baltimaadesse tuleva gaasijuhtme ühendamist sellesse võrku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Norralased leiavad, et Rootsi tärganud huvi on tervitatav, kuna võrreldes söe ja tuumakütusega oleks maagaas keskkonna seisukohalt puhtaim energiaallikas Läänemere piirkonnas. Kuid kuna neil on seni piisavalt gaasiostjaid, siis jäävad nad äraootavale seisukohale ja vaatavad, millal Rootsi on valmis sel teemal läbirääkimisi alustama.
Norra peaminister Thorbjørn Jagland pidas Perssoni avaldust igatahes suureks uudiseks. «Rootsi on gaasi suhtes olnud seni äraootav, kuid selge on, et meil on suur huvi rajada Põhjamerelt gaasijuhe nii Põhja- kui ka Baltimaadesse, ning käesolev algatus on julgustav,» lisas ta.
Juuni lõpus kohtuvad Põhjamaade peaministrid Põhjamerel Trolli leiukoha platvormil ning arendavad gaasiteemat ilmselt edasi.
Rootslaste kavatsus sulgeda Barsebäcki tuumajõujaam ning taanlaste plaan ehitada Kopenhaagenist 20 kilomeetri kaugusele Avedöre gaasijõujaam kiirendab Norra gaasi ostmise otsust.
Taani, kes ostab praegu Norrast aastas 7,5 miljardit kuupmeetrit gaasi, peab läbirääkimisi täiendavalt miljardi kuupmeetri gaasi ostmiseks ja leping tahetakse sõlmida juba kevadel. Norralased loodavad, et see aitab rajada Norra gaasile teed ka Rootsi.
Rootsi firma Vattenfall tegevdirektor Carl-Erik Nyquist leiab, et Barsebäcki suletavasse tuumajaama oleks otstarbekas rajada uus gaasijõujaam.
Samal ajal on norralased oma gaasi müügist eluliselt huvitatud, kuna pool prognoositavast gaasi aastatoodangust on seni müümata ning ühtlasi investeerivad Norra naftafirmad Barentsi merel puurimistöödesse kuni 40 mld Eesti krooni, ilma et seni oleks ühtki müügilepingut. DI