28 aprill 1997

Siseturismi hetkeseis: Jõhvi

- turisti poolt kulutatav summa päevas: ca- 100 kr

- turisti kulutuste arenguruum: ca- 1000 kr

- raha kulutamise võimalused: toit, majutus, suveniirid (eesti-inglisekeelne linnabro?üür, postkaardid, Jõhvi videofilm)

- võimalik turismialane investeering: uus kaasaegne hotell

Kui turist tuleb Ida-Virumaale, satub ta igal juhul ka Jõhvi. Meie linn on ka ajalooliselt teede ristumispunkt.

Peale läbisõitvate autoturistide satub meie kanti ka sakslasi, soomlasi, rootslasi. Jõhvi kunagised elanikud, kes on sattunud kodulinna taas üle hulga aja, on üllatunud, kui palju on siin muutunud.

Linnas on hoo sisse saanud turismiinfopunkt, tegutsevad reisibürood Viru Tuur, Wris ja Viru Travel, mis Jõhvi-suuruse linna kohta polegi vähe.

Ei saa öelda, et vaatamisväärsusi pole, kasvõi linn tervikuna. Näiteks 14. sajandist pärit Mihkli kogudus. Pargi nägu uuendame järk-järgult. Eesti suuruselt teise kultuurimaja kõrval asuvas linnapargis oleme korraldanud laulupidusid. Samasse on kavas rajada kõlakoda ja tantsuväljak, et saaks näiteks ka vabaõhudiskosid korraldada.

Öömaja saaks kolmes kohas, aga põhiline on Pääsuke, mis loodetavasti erastatakse. Toitlustamise olukord on hea. Söögikohti on 14, millest Fööniksit, Jewet ja Robinsoni soovitan julgelt.

- turisti poolt kulutatav summa päevas: ca- 300--400 kr

- turisti kulutuste arenguruum: ca- 1000 kr

- raha kulutamise võimalused: toit, suveniirid, infobro?üürid, teater, Valge Hobu trahter

- võimalik turismialane investeering korralik: majutuskoht, kus oleks mitut keelt valdav korrektne personal, Travel Cardi sarnane reisipilet, mis võimaldaks transpordi ja vaatamisväärsuste osas hinnasoodustusi teatud aja vältel

Kui rääkida Ida-Virumaast tervikuna, oleks esile tuua palju head, sest piirkonna terviku turismialane areng on aktiivne. Jõhvi linna kohta pole paraku midagi rõõmustavat öelda, ehkki linn on praegu kiires arengujärgus. See avaldub eriti kontrastselt, kui võrrelda Kohtla-Järvega.

Kuna erilisi vaatamisväärsusi peale kahe kiriku linnas pole, saab kõik alguse majutusasutustest. Neid on kaks. Hotell Pääsuke, kus välismaalane tuleb siiski toime, ning Nele võõrastemaja. Viimane on vanast ühiselamust kohaldatud ja teenindus on vaid venekeelne.

Söögikohtadega on olukord parem. Normaalselt saab süüa restoranis Fööniks, linnaääres Valge Hobu trahteris, kus on tõesti maitsev köök. Väiksematest kohtadest julgen soovitada Jewe baari, mille fassaad on küll kole, ent sees on kena.

Tulevikus peaks paranema kindlasti kaubandusvõrk. Kultuurihoones käib aktiivne tegevus: paari nädala tagant toimuvad Eesti teatrite külalisetendused, hiljuti peeti naistemessi.

Hetkel kuum