Veel aprilli lõpus tehti viimane katse jõudmaks tunnistajate ärakuulamiseni. Rootsist oli selleks kohale kutsutud kunagise riigivanema Jaan Tõnissoni pojapoeg Tõnis Tõnisson kui Liechtsensteinis registreeritud firma Frankenburg Est esindaja.
Kuigi Tõnissoni Eestisse saabumise nimel olid vaeva näinud kahe riigi justiitsministeeriumid, selgus linnakohtus, et vaieldava tsiviilasja toimik asub Tallinna ringkonnakohtus.
Tallinna linnakohtu kohtunik Aase Sammelselg tunnistab, et järgmise istungi päeva pole võimalik kindlaks määrata, kuna toimik on otsaga Tartus riigikohtus, kust oodatakse seisukohta, kas Tõnissoni tunnistajaks kutsumise kulud ligi 10 000 krooni on õigustatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1993. aasta augustis esitatud hagiavalduse menetlemine, kus Frankenburg Est taotleb enda omandiõiguse tunnistamist ASi Sovoil aktsiatele, peatati selle aasta alguses.
Kohus jõudis seisukohale, et otsust ei saa teha enne, kui pole lõpule jõudnud teine kohtuvaidlus ASi Sovoil üldkoosoleku protokollide üle.
Siberi naftaavaruste hõlvamiseks asutatud ASi Sovoil loomine otsustati 1991. aasta sügisel toonase eduka metallifirma Avantek juhatuse koosolekul. Mõlemat firmat rahastas riigivanema poja Heldur Tõnissoni nimega seotud Frankenburg.
Sama aasta 18. oktoobri kuupäeva kannab kaks Sovoili üldkoosoleku protokolli. Protokollis nr 1 loovutavad Sovoili omanikena märgitud Jüri Õiemets ja Juhan Toel aktsiad Frankenburgile.
Väidetavalt sama kuupäeva kannab ka protokoll nr 2, mis tunnistab protokolli nr 1 kehtetuks ning millele on samuti alla kirjutanud Õiemets ja Toel. Heldur Tõnissoni informeeriti protokollist nr 2 Frankenburgi esindaja vandeadvokaat Margus Heeki sõnul alles 1993. aasta suvel, kui kompanjonide suhted olid märgatavalt halvenenud.
Heek on veendunud, et protokoll nr 2 on vormistatud sellel olevast kuupäevast tunduvalt hiljem. Ta juhib tähelepanu, et ka ettevõtteregistris on Sovoili omanikuks Frankenburg.
Juhan Toeli esindaja vandeadvokaat Aare Tark väidab vastuses Frankenburgi hagile, et protokollist nr 2 informeeriti Heldur Tõnissoni 18. oktoobril 1991. Ka viitab ta keskuurimisbüroo eeluurimisele, mis kinnitas Sovoili aktsiate kuulumist Õiemetsale ja Toelile.
Hukkunud Jüri Õiemetsa pärijate esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik viitab protokolli nr 1 õigustühiseks nimetades tsiviilkoodeksile ja Sovoili põhikirjale, mille kohaselt ei tohi juriidiline isik omada üle 45% aktsiatest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oktoobris 1991 avatud Sovoili pangakontole kandis Frankenburg pea kohe 5 mln rubla. Järgnesid uued laekumised, sadade tuhandete dollarite kaupa.
ASi Rimess läbiviidud auditi põhjal oli Sovoil ostnud Tallinnas Sõle 48 maja ja 150 000 krooni eest veel ASi Talveaed aktsiaid. Lisaks ostis Sovoil 5000 dollari eest ASi Lukoil Es aktsiaid ning andnud talle ka krediiti. Audiitoraruande kohaselt müüs Sovoil aga 1994. a nii Sõle tänava maja kui Talveaia ja Lukoili aktsiad ja kõik oma kauba- ja tootmisvarud.
Seega pole teada, kas kohtuotsusega kaasnevad ka mingid materiaalsed väärtused või on tegu pigem põhimõttelise vaidlusega.