• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 08.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väärtpaberijärelevalve sõltumatusest Kommentaar 2. mai Äripäeva juhtkirjale «Väärtpaberiinspektsioon tuleb muuta sõltumatuks

Väärtpaberijärelevalvest on kirjutatud palju -- ametnike tehingutest, kompetentsusest ning selle võimalikkusest praeguse palgataseme juures. Kuna just järelevalve sõltumatus on võti tema töö tõhususe juurde, sundisid eelmise nädala kirjutised Äripäevas mind teemat kommenteerima.
Mis teeb asutuse sõltumatuks?
1. Raha. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. 100% turuosaliste poolt finantseeritav järelevalve on ohtlik turul, mida valitseb väike grupp ettevõtteid. Sellises olukorras on huvide konflikt kerge tekkima. Samas on (vähemalt meil) riigieelarve seisukord suuteline põhja laskma tugevamaidki institutsioone kui verinoor inspektsioon. Ideaalne on finantseerimine paralleelselt kahest allikast -- näiteks jooksvad kulud teenuste (emissioonide registreerimine, litsentside välja andmine jne) eest saadavatest tasudest, investeeringud riigieelarvest. Vastavaid arvutusi on inspektsioonis tehtud ja põhimõtteliselt on see võimalik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Poliitiline sõltumatus. Demokraatlikus riigis esindab valitsus rahva tahet. Paraku näitab elu, et rahva tahe vahetub kiiremini kui ilm ja sellega koos ka valitsus. Seetõttu on finantsjärelevalvet kogu maailmas püütud üles seada nii, et valitsuse vahetumised teda võimalikult vähe mõjutaksid. Muidugi peab valitsusel olema võimalus kaasa rääkida riikliku poliitika kujundamisel, kuid mõju ei tohi sellest kaugemale ulatuda.
Ajalooliselt teostasid järelevalvet n-ö isereguleerivad organisatsioonid (IRO) -- turuosaliste poolt moodustatud organisatsioonid, kelle võim tugines liikmelepingutel. IROdeks on börsid (ka TVB) ning erialased vahendajate liidud.
Riiklik järelevalve sai alguse USAst pärast 1930. aastate börsikriisi, kui vanade IROde kõrvale moodustati uute seaduste ellurakendamiseks Securities & Exchange Commission. Kui kontroll turu üle kuulub börside ja NASD võimupiirkonda, siis SEC kontrollib omakorda IROsid, eriti nende järelevalvetoiminguid. Komisjon tegeleb ka turgude reguleerimisega.
See punkt SEC volituste hulgas on vastuolus võimude lahususe ideega -- kontrollija kehtestab ise reegleid. Kuid väärtpaberiturg on alati olnud dünaamilisemaid inimtegevuse alasid. USAs leiti juba 30ndail, et turu ja seadusandja võidujooksus jääb seadusandja alati kaotajaks. Seetõttu volitati SECd kehtestama seaduste alusel reegleid tagamaks nende ajakohasust.
Komisjoni viis liiget määrab president senati ettepanekul viieks aastaks. Määramine toimub rotatsiooni alusel, st igal aastal vahetub üks liige. Ühte poliitilisse parteisse ei või kuuluda enam kui kolm liiget. Seda klassikalist süsteemi kasutavad suuremate või väiksemate muudatustega pea kõik riigid, v.a traditsiooniline Lääne-Euroopa.
Võrdluseks Prantsuse süsteem. Commission des Operations de Bourse'i ülesanded ja volitused on sarnased SEC omadele. COB koosneb esimehest ja üheksast liikmest. Komisjoni aparaadi tööd juhib peadirektor. Esimehe määrab valitsus kuueks aastaks ning teda ei saa tagasi kutsuda ega määrata teiseks ametiajaks, kuna liikmed määratakse neljaks aastaks erinevate kohtu- ja valitsusorganite poolt ning neid on võimalik uuesti määrata üheks perioodiks.
Rahandusminister võib saata komisjoni esindaja, kellel on ettepanekute tegemise ja sõnaõigus tingimusel, et ettepanek ei puuduta konkreetseid isikuid.COB liikmed pole otseselt aparaadiga seotud, kuna SEC liikmed juhivad struktuuriüksusi. COB on rahaliselt iseseisev -- vahendid saab ta isikutelt, kelle üle teostab järelevalvet.
Paljudes riikides on sõltumatu eraõiguslik järelevalve olemas, kuid mitte kunagi ainsana. Selle kohal on alati valitsusasutus, millele on tagatud sõltumatus nii finantsiliselt kui ka selle asutuse juhid piisavalt kindlalt oma toolile kinnitades. See võimaldab langetada professionaalseid otsuseid poliitikutest ülemusi kartmata. Vältimaks nii laiade volituste sattumist ühe isiku kätte on järelevalve juhtimine reeglina kollegiaalne.
Neid põhimõtteid tuleks rakendada ka Eestis. Luua kollegiaalne organ, mille liikmete määramisel on sõna kaasa rääkida valitsusel/peaministril, Eesti Panga nõukogul/presidendil ning riigikogul. Liikmete määramisel tuleks kasutada rotatsiooni ning parteilise kuuluvuse piirangut. Arvestades Eesti olusid võib ka selline komisjon muutuda üksjagu poliitiliseks. Seetõttu on kasulik lahutada komisjon aparaadist ning lasta komisjonil määrata aparaadijuht -- peadirektor.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele