Laevandus ootab erastajat

ASi Eesti Merelaevandus juhatuse esimees Toivo Ninnas rääkis, et firmale kuulub ainuisikuliselt 41 laeva, millest lisaks on kaubalaev Donata Rootsi t?arterisse antud.

Kokku on laevu praegu 46, kuid mõned neist kuuluvad Merelaevandusele vaid osaliselt, nagu näiteks reisilaevad Meloodia ja Regina Baltica.

Firma laevade keskmine vanus on 15, 7 aastat, mis ei ole just halb. Eelmiste aastatega võrreldes on see number pidevalt vähenenud. Ninnase sõnul on olnud aastaid, kus laevade keskmine vanus on olnud isegi 19 aastat.

Rääkides Eesti Merelaevanduse investeeringute vajadusest märgib Ninnas, et pärast erastamist tuleb uuel omanikul kõigepealt vastu võtta põhimõtteline otsus, mida ta soovib tulevikus teha reisilaevandusega.

Ise ESCO Holdingu poolt tehtud erastamispakkumusega seotud Ninnas kinnitab, et uuel omanikul tuleb vastata kahele küsimusele: mida teha oma osalusega Hansatees ja E-Liinis ning milline seisukoht võtta laevaomaniku küsimuses. Näiteks vajab Ninnase hinnangul uut laeva lähiajal Hansatee, laev tuleks ilmselt osta, mitte prahtida. Ära tuleb otsustada ka see, millisel moel hankida uus laev Tallinna--Stockholmi liinile.

Samas plaanib Nordström & Thulin tulevikus oma osalusest E-Liinis loobuda, sest soovib edaspidi keskenduda vaid kaubavedudele. Kes Nordström & Thulini osaluse võiks osta, on täna raske öelda. Ühe võimaliku kandidaadina tuleks kõne alla Eesti Merelaevanduse erastamiskonkursi võitja. Nii on näiteks erastamisel osaleva OÜ Arbonale president Peter Andersland öelnud, et nad tunnevad huvi reisiliikluse alustamise vastu Tallinna--Stockholmi liinil. Ta lisas, et ühe võimalusena võiks kõne alla tulla just Nordström & Thulini osaluse ostmine. Praegu ongi 50 protsenti E-Liini aktsiaid ainukesed, mis Eesti Merelaevandusele reisijateveos midagi sisse toovad.

Tallinna--Helsingi laevaliinil reisijatevedu korraldavas ASis Hansatees on Merelaevanduse suurosalus tänaseks peaaegu olematuks kahanenud. Selle tõttu on erastamisel osalevate Balti Cresco Investeerimisgrupi ASi ja Arbonale esindajad avaldanud arvamust, et see vähendab kindlasti Eesti Merelaevanduse väärtust.

Teine oluline investeering tuleb Ninnase hinnangul kindlasti teha transiiti puudutava logistilise keti väljaarendamiseks. Selle all mõtleb ta hästi toimivat transiidiketti. Siin tuleks tema väitel teha koostööd sadamatega, raudteega ja ka autovedajatega.

Mõned Merelaevanduse omanikud ja tegevjuhtkonnas olevad inimesed on väitnud, et pärast laevanduse erastamisele panekut juhtis Eesti Merelaevandust agentuur. Nõukogu roll oli vaid formaalne ning ta vaatas läbi tegevjuhtkonna otsuseid. Lõplikult tuli igale otsusele kinnitust taotleda agentuurist. Näiteks tuli luba taotleda autode müügiks.

Sellise süsteemi rakendamine on saanud saatuslikuks ka Merelaevandusele kuuluva reisilaeva Tallink müümisel. Sügisel oleks saanud laeva maha müüa, kuid siis venitas agentuur nõusoleku andmisega. Hiljem ei ole õnnestunud laeva isegi mitte võileivahinna eest müüa. Nüüd asi nii kaugel, et laeva pakutakse müüa ligi 2 miljonit krooni odavamalt kui esialgu kavatseti ning järelmaksuga.

Paar aastat tagasi käivitas Eesti Merelaevandus uute laevade hankimise projekti, mille käigus saab ettevõte endale 12 uut laeva.

Hollandist Bijlholt B.V. laevaehitustehasest telliti viis Muuga-tüüpi konteinerlaeva. Iga laeva maksumus on keskmiselt 100 miljonit krooni. Hispaaniast on Merelaevandus tellinud neli ro-ro-tüüpi kaubalaeva.

Lisaks on tellitud kolm kuivlastilaeva ka kaliningradi laevaehitustehasest Jantar. Kui Hollandist on laevad juba saabunud ning Hispaania projekt läheb väikese hilinemisega, siis Kaliningradi tehasega on tekkinud probleeme. Eesti Merelaevanduse juhatuse liikme Jaan Kalmuse sõnul on tehasel tekkinud mõningaid finantsprobleeme.

Kogu laevaostuprojekti finantseeritakse 20 protsendi ulatuses omavahenditest, 20 protsendi osas võetakse laene, mille tagatiseks on olemasolevad laevad, ning 60 protsendi ulatuses Saksamaa Landesbankenilt võetava krediidi eest.

Peale käikulainud12 uue laeva projekti on Ninnase sõnul finantseerimine leitud veel kuue uue laeva saamiseks.

Järgmisel aastal võiks nii Arbonale kui ka tegevjuhtkonna pakkumust esindava ESCO Holdingu hinnangul viia Merelaevanduse aktsiad börsile. Mõlemad osapooled on siiani maininud maailma tuntuimat laevandusbörsi, mis asub Oslos. Arbonale on välja pakkunud ka võimaluse noteerida laevanduse aktsiad New Yorgi ning Tallinna väärtpaberibörsil.

Eesti Merelaevanduse aktsiakapital on praegu 107,9 miljonit krooni, see jääb pärast erastamist riigi 30protsendiliseks osaluseks.