• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vargad ja riik

    Eestis on tõenäoliselt väga vähe jäänud järele neid inimesi, kellelt viimastel aastatel poleks midagi varastatud. Politseiameti andmeil on selle aasta esimese nelja kuuga toime pandud 8217 salajast vargust, avastatud 1618. Möödunud aasta jooksul fikseeriti salajasi vargusi 24 764, avastati 5996.
    Arvud näitavad, et meil on suur hulk inimesi, kelle elatise teenimise moodus on varastamine, suhteliselt riskivaba, rentaabel ja võib-olla ka huvitav ettevõtmine, mis on muutunud siinse elu paratamatuks taustaks.
    Miks meil siis varastatakse?
    Kaks noort politseinikku tunnistasid mulle hiljuti, et varastamine ei ole ainult politsei probleem. See on nende arvates riigi olematu sotsiaalpoliitika tulemus, et Eestis on inimesi, kes ei oska elujärje parandamiseks muud teha kui varastada. Niipalju kui politsei ka ei pingutaks, on ta sunnitud tõdema, et vargused on ammu üle pea kasvanud.
    Usutavasti ei ole suurem osa praegusi vargaid sünnilt sellised. Keegi oli tööl Voltas, keegi Ookeanis, keegi oli lihtsalt autojuht. Praegu aga varastab, ma usun ja loodan, et mitte alati kerge südamega.
    Valitsus ja riigikogu pole minu teada varastamist kui nähtust omaette käsitlenud. Näha ei ole ka otsustavat tegevust sotsiaalse kindlustamatuse likvideerimiseks. Või on, aga vargad seda veel ei tea.
    Mina, kes ma maksumaksjana nii politseid kui riigiaparaati üleval pean, olen aga sunnitud tühjaks varastatud toas seistes tõdema, et annan vähemalt tööd tuhandele riigi poolt unustatud heidikule. Hoian inimesi suremast, aitan neil toime tulla.
    Aga miks ma siis politseile ja võimuladvikule maksan, selles on küsimus. Endised töölised Voltast või Ookeanist tahavad üha rohkem ja rohkem ning ma ei ole kindel, et riigile varsti enam raha jätkub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.