Riigikohtus on pangad teistest võrdsemad

Kohtute seaduse kohaselt võivad kõik isikud pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja kõigil on võrdne õigus kohtulikule kaitsele, kui Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.

Järgnev juhtum näitab seda, et välispankade kümnete miljonite kroonidega tagatud õigus kaalub riigikohtus palju rohkem kui Eesti kodaniku tuhandekroonine õigus, sest ei ole teada rahvusvahelist lepingut välispankade eriõigustest Eesti Vabariigi kohtutes.

Jaanuaris esitasin ühe Eesti kodaniku huvides Tallinna ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse riigikohtule. Asi puudutas riigilõivu suuruse määra tehingu kehtetuks tunnistamise hagides. Umbes samal ajal esitas paljudes punktides samalaadse erikaebuse vandeadvokaat Andres Alas, kuid tegi seda välispankade Postipankki OY, Okobank Osuuspankkien Keskuspankki OY ja Ost-West Handelsbank AG huvides.

Minu poolt esitatud erikaebusele ei andnud riigikohtu loakogu oma 1997. aasta 19. veebruari otsusega menetlusluba ja seega jäi kaebus rahuldamata, kautsjon tagastamata ning kodanik pidi 40 krooni asemel tasuma 1400 krooni riigilõivu, sest nõndaviisi oli Tallinna linnakohus otsustanud.

Välispankade huvides esitatud paljudes punktides samalaadsesse erikaebusesse suhtus aga riigikohus teisiti. See erikaebus ei saanud mitte ainult menetlusluba, vaid rahuldati täielikult riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1997. aasta 10. aprilli määrusega (3-2-1-43-97). Riigikohtu määruses kasutati kohtu arvamusena neidsamu argumente, mida mina tulutult olin püüdnud riigikohtule tõestada.

Kas ei näita see juhtum ilmekalt, et riigikohtu silmis kaalub välispankade õigus palju rohkem kui ühe vaese Eesti kodaniku õigus.

Välispangad peavad nüüd kümnete miljonite kroonide asemel riigilõivu maksma 40 krooni ja kautsjon maksti neile tagasi, samal ajal kui Eesti kodanik pidi samasuguse hagi eest maksma riigilõivu 1400 krooni, kuigi hagis kirjapandud rahasummad olid umbes kümme tuhat korda väiksemad kui välispankade hagides, ja ka kautsjon jäi riigikohtule.

Tahaks kuulda riigikohtu esimehe Rait Maruste arvamust sellise õiguste kaalumise kohta. Samuti tahaks teada, et kas selline ebaõiglus jääbki kehtima või kavatseb riigikohus Eesti kodanikule tehtud ülekohut kuidagi heastada?