Riigiametnike lisatasude osa vähendatakse

Opmanni sõnul jäetakse selles osas, mis on üle astmepalga, suhteliselt vabad käed ameti, inspektsiooni või ministeeriumi juhile. «Võrreldes tänasega peame vajalikuks, et astmepalga osakaal kindlasti tõuseks,» lausus Opmann. «Täna on üsna palju võimalusi maksta lisatasusid, alates 30 protsendist efektiivsema töö eest.» Peale selle on üle 40 eriala, mille puhul on 20--50 protsenti võimalik juurde saada lisatasu. See kõik teeb Opmanni sõnul riigiametnike töö tasustamise ebaülevaatlikuks.

«Maailm liigub praegu riigiametnike palgakorralduse detsentraliseerimise teed,» märkis Opmann. «Eesti on palgakorralduste alust hoidnud tsentraalsena, kuid väljamaksete osas oleme läinud järjest detsentraliseerimise teed.»

Ettepanekuid riigiametnike palgakorralduste uute aluste kohta võisid ministeeriumide kantslerid teha mitme kuu vältel.

Opmann sõnas, et valitsuse eesmärk on riigiametnike konkurentsivõime parandamine ja ligilähedast funktsiooni täitvate riigiametnike tasustamine samadel alustel.

Analüüsi tegemine ja lahenduste leidmine pole võimalik ühe aasta jooksul ja seepärast otsustas valitsus ümberkorraldusteks jätta paar-kolm aastat. Opmann meenutas, et halduskulude üldsumma on 1998. aasta eelarve projektis külmutatud ja seegi annab kokkuhoidu.

Peaminister Mart Siimann tegi eile otsuse moodustada küsimuse lahendamiseks ekspertide komisjon, mille etteotsa määrati rahandusminister Mart Opmann.

Riigitöötajate töö tasustamist reguleerib avaliku teenistuse seadus, mis kehtib 1996. aasta algusest. Igal aastal annab valitsus välja määruse, mis täpsustab riigitöötajate palgaastmestikku.