• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiametnike lisatasude osa vähendatakse

    Opmanni sõnul jäetakse selles osas, mis on üle astmepalga, suhteliselt vabad käed ameti, inspektsiooni või ministeeriumi juhile. «Võrreldes tänasega peame vajalikuks, et astmepalga osakaal kindlasti tõuseks,» lausus Opmann. «Täna on üsna palju võimalusi maksta lisatasusid, alates 30 protsendist efektiivsema töö eest.» Peale selle on üle 40 eriala, mille puhul on 20--50 protsenti võimalik juurde saada lisatasu. See kõik teeb Opmanni sõnul riigiametnike töö tasustamise ebaülevaatlikuks.
    «Maailm liigub praegu riigiametnike palgakorralduse detsentraliseerimise teed,» märkis Opmann. «Eesti on palgakorralduste alust hoidnud tsentraalsena, kuid väljamaksete osas oleme läinud järjest detsentraliseerimise teed.»
    Ettepanekuid riigiametnike palgakorralduste uute aluste kohta võisid ministeeriumide kantslerid teha mitme kuu vältel.
    Opmann sõnas, et valitsuse eesmärk on riigiametnike konkurentsivõime parandamine ja ligilähedast funktsiooni täitvate riigiametnike tasustamine samadel alustel.
    Analüüsi tegemine ja lahenduste leidmine pole võimalik ühe aasta jooksul ja seepärast otsustas valitsus ümberkorraldusteks jätta paar-kolm aastat. Opmann meenutas, et halduskulude üldsumma on 1998. aasta eelarve projektis külmutatud ja seegi annab kokkuhoidu.
    Peaminister Mart Siimann tegi eile otsuse moodustada küsimuse lahendamiseks ekspertide komisjon, mille etteotsa määrati rahandusminister Mart Opmann.
    Riigitöötajate töö tasustamist reguleerib avaliku teenistuse seadus, mis kehtib 1996. aasta algusest. Igal aastal annab valitsus välja määruse, mis täpsustab riigitöötajate palgaastmestikku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.