Uuringu kohaselt võeti maailma firmades eelmisel aastal kasutusele kokku 523 miljonit uut arvutiprogrammi, millest 225 miljonit oli ebaseaduslikult kopeeritud. Aasta varem tuli kasutusele 187 miljonit ebaseaduslikku programmi.
BSA ja SPA andmetel oli arvutiprogrammide valmistajate kahjum 1996. a 11,2 miljardit dollarit. 1995. a võrreldes oli kahjum 16% väiksem, ehkki kopeeritud programmide arv kasvas. Kahjumi vähenemise põhjuseks on programmide hinna alanemine.
Lääne-Euroopas ulatus 1996. a võltsprogrammide kasutamise maht 43 protsendini. Väikseim oli see Suurbritannias, Taanis ja Soomes ning suurim Kreekas, kus ebaseaduslike programmide osakaal oli 78% ja Iirimaal (70%). Maailmas kõige vähem programmivargusi tehti USAs, kus nende osakaal oli 27%.
Arvutiprogrammide tootjate seisukohalt valitseb kõige hullem olukord Ida-Euroopas ja endise NSV Liidu territooriumil, kus eelmisel aastal kasutusele võetud programmidest olid keskmiselt neli viiest ebaseaduslikud.
Bulgaarias oli piraatsusaste 98% ja Venemaal 91%. Võltsprogrammide kasutamise piiramisel edukaimad olid aga T?ehhi (53%) ja Slovakkia (56%).
Arvutiprogrammide võltsimine on kujunenud väga tõsiseks ülemaailmseks probleemiks kõigile arvutifirmasdele. Ebaseaduslike programmide arvu kasv ja firmade kasumite oluline vähenemine seab ohtu kogu arvutitööstuse tuleviku, leiab BSA juht Robert Holleyman. KL
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.