Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Memorandum loob riigile mainet

    Hiljuti teatas Eesti valitsus kavatsusest sõlmida rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) uus majanduspoliitiline memorandum. Praegune memorandum kirjutati alla 18. juunil 1996. a ning selle kehtivus lõpeb tänavu augustis.
    Majanduspoliitiline memorandum on IMFi üks viis liikmesriikide (181) majanduspoliitikat koordineerida ning sõlmitakse riikidega, kes soovivad rahalist toetust stabiilse majanduspoliitika elluviimiseks või kelle jaoks on programm oluline rahvusvahelise finantsüldsuse usalduse võitmiseks.
    Investoritele on IMFiga sõlmitud majandusprogramm kinnitus pidevast ja asjatundlikust järelevalvest riigi majanduses toimuva üle, mis võimaldab majanduse kriisiolukordi ennetada ja vältida.
    Memorandum valmib riigi ametivõimude ja IMFi koostöös. Nõustuda ei saa väitega, et tegemist on Washingtoni poolt peale surutud nõudmistega. Memorandum on programm, mis ühendab IMFi rahvusvahelised kogemused ja riigi ametivõimude arusaama majandus-, finants- ja struktuuripoliitika arengutest ja rakendamisest.
    Dokumendile kirjutavad alla peaminister (või rahandusminister) ja keskpanga juht ning see esitatakse kinnitamiseks Washingtoni IMFi direktorite nõukogule, kus on valijaskondade kaudu esindatud kõik IMFi liikmesriigid. Eesti kuulub ühte valijaskonda Põhjamaade ning Läti ja Leeduga.
    Memorandumiga kaasneb ka teatud arvnäitajate täitmise nõue -- Eesti puhul Eesti Panga välisvaluutareservide ja valitsuse defitsiidi suurus või välisvõla piirangud. Nõuete täitmist hinnatakse kord kvartalis ning selle järgi IMF eraldab või ei eralda järgmise osa rahalisest toetusest.
    Memorandum ei ole kohustuslik, kuid selle mittejärgimine võib tuua rahvusvahelise finantsüldsuse usalduse vähenemise ning halvemal juhul ka rahaliste toetuste katkemise.
    Eesti on IMFiga koostööd teinud 1991. a alates. Seni on sõlmitud neli majanduspoliitilist memorandumit, millega kaasnesid IMFi toetussummad tugilaenudena 39,53 mln SDRi (IMFi arveldusühik) ulatuses. Need kajastati Eesti Panga välisvaluutareservides ning on osaliselt IMFile tagasi makstud. Viimase kahe programmiga eraldas IMF Eestile 27,9 mln SDRi, mida Eesti vajaduse puudumise tõttu välja ei ostnud.
    1994. a võimaldas IMF reformimaadele majanduse ümberkorralduste sihtlaenu. Eesti 23,5 mln SDRi läksid kommertspankade kaudu edasilaenamiseks keskmistele ja väikeettevõtetele.
    IMFi tugilaenu (standby arrangement)näol on tegemist pigem valuutade vahetustehingu kui tavapärase laenuga -- IMFi liikmeks astumisel saab riik õiguse osta oma valuuta eest SDRe ja need mistahes ajal tagasi müüa. IMFi toetussummad on garantii puhuks, kui tekib ootamatu vajadus lisaressursi järele, tugiraha ei saa aga kasutada kui tavalaenu.
    IMFiga sõlmitud memorandumid on seni ehk kõige detailsemad Eesti majanduspoliitilised programmdokumendid. Ellu on viidud peaaegu kõik võetud kohustused, ehkki viimasel ajal on probleeme eelarve defitsiidi kriteeriumi täitmisega. Muret teevad ka valitsussektori kulutused, kohalike omavalitsuste laenutegevus, aeglane maa- ja pensionireform ning jooksevkonto kasvav defitsiit.
    IMFi täismissioon tuleb Eestisse augustis, mil algavad ka läbirääkimised uue memorandumi üle.
    Eestil on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas hea maine, edukuse aluseks peetakse valuutakomitee süsteemi põhimõtete järgimist, ranget rahandus- ja eelarvepoliitikat, väikeettevõtete kiiret erastamist ning avatud kaubanduspoliitikat.
    Eesti huvides on mitte seda head mainet kaotada.
  • Hetkel kuum
Tiia Vissak: vabaneme Eesti (majandus)edule ohtlikust keskpärasuse lõksust
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Föderaalreservi otsus kukutas USA aktsiaturgu
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
Föderaalreservi otsus kukutas USA aktsiaturgu
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Tiia Vissak: vabaneme Eesti (majandus)edule ohtlikust keskpärasuse lõksust
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meedialiit kaitses europarlamendis Eesti väljaandjaid Google’i ja Facebooki vastu
Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajad esinesid täna Brüsselis Euroopa Parlamendi Renew Europe grupi kuulamisel ettekandega, milles kaitsesid Eesti ajakirjandusväljaandjate huve suurte vahendusplatvormide omavoli vastu.
Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajad esinesid täna Brüsselis Euroopa Parlamendi Renew Europe grupi kuulamisel ettekandega, milles kaitsesid Eesti ajakirjandusväljaandjate huve suurte vahendusplatvormide omavoli vastu.
Varsti avatav Baltimaade suurim spordipood hakkab töötajaid otsima Vaata, palju uues poes müüjatele palka pakutakse
Augustis avab spordikaupade jaekett Decathlon Harjumaal Kurnas IKEA kaupluse kõrval Balti suurima spordipoe.
Augustis avab spordikaupade jaekett Decathlon Harjumaal Kurnas IKEA kaupluse kõrval Balti suurima spordipoe.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.