Seminaril arutasid keskpankade esindajad riiklikku rahanduspoliitikat, keskpanga rolli kiirelt arenevates reformiriikides ja pankade organisatoorseid küsimusi.
Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul on Eesti Pangal kavas Eesti kroon siduda euroga kohe, kui selleks tekib võimalus ja vajadus.
Vahur Kraft kinnitas, et Eesti krooni ei kavatseta devalveerida ja Eesti krooni, nagu ka teisi Balti riikide valuutasid, ei ähvarda tegurid, mis viisid T?ehhi krooni devalveerimiseni.
T?ehhi keskpank lasi eelmisel esmaspäeval valuuta- ja aktsiaspekulatsioonide ja poliitiliste tegurite survel krooni kursi vabaks.
Reuteri andmetel saavutas T?ehhi valitsus kolmapäeval kokkuleppe majanduse elavdamise osas. Programm näeb ette kulutuste kärpimist, riigisektori palkade külmutamist, impordi piiramist ja keskpanga range rahapoliitika toetamist.
Euroopa komisjoni Euroopa Liiduga assotsieerunud maade üksuse asejuhataja Andries Brandsma kinnitas, et Euroopa Liiduga ühinevatel riikidel ei ole kohustust liitumisel oma valuuta kohe euroga siduda või euroraha kasutusele võtta. Samas märkis ta, et Euroopa Liit põhilise kaubanduspartnerina näeks meeleldi, et liiduga liituda soovivad riigid kasutaksid oma kaubandus- ja finantstegevuses eurot.
Brandsma ütlusel on liituvatele riikidele esitatavaks ainsaks nõudeks, et nad ei tohi ohustada Euroopa rahaliidu stabiilsust. Euroopa liiduga ühinedes võivad riikide keskpangad jätkata sõltumatut rahapoliitikat ja osaleda Euroopa keskpankade süsteemi töös piiratud alustel. Samuti ei pea liitunud riikide keskpangad täielikult täitma Euroopa keskpanga nõudeid ja neil ei lasu kohustust osaleda Euroopa keskpanga reservides, lisas ta.
Brandsma lausus, et uued Euroopa liidu liikmesriigid peavad koordineerima Euroopa keskpangaga oma rahapoliitika. Liitunud riikide keskpank peab olema valitsusest iseseisev ja see nõue on Eestis, Lätis ja Leedus täidetud, kinnitas Brandsma.
Peale Balti riikide keskpankade esindajate osalesid seminaril T?ehhi Panga, Poola Panga, Soome Panga, Rootsi Panga, Dresdneri Panga, rahvusvahelise valuutafondi ja Euroopa rahainstituudi esindajad.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele