• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maja valmib nagu Lego-loss

    ASi Puuma tegevdirektori Edur Pärna sõnul on nn öko-haus'idel Saksamaal väga hea minek ja nõudmine üha suureneb. Eesti tehased võistlevad Saksamaal Soome tootjatega. «Me ei saa soomlastele alla jääda,» tunnistab Pärna. Tema kinnitusel löövad eestlased soomlasi soodsama hinnaga. Saksamaale müüdavate majade ruutmeetri hind kõigub 2000--3000 krooni vahel, hinna sees on ka uksed, aknad ja sisevooder. Puuma majade konstruktsioon ja detailid on üle võetud soomlastelt, rääkis Pärna.
    Puuma tsehh asub endises Rakvere KEKi puidutöökojas, mis oli varasemail aastail tuntud kui ukse- ja aknavalmistaja. Nüüd tegeleb seal 40 inimest üksnes puumajadega. Tehase 1996. a käive oli 10 mln krooni ja alla miljoni kroonine kasum läks varasema aja kahjumi katteks.
    Pärna sõnul sai tema osalus puumajade tootmisel tõsisema alguse 1992. a, mil ta praeguse majandusministeeriumi ametniku Kalev Pikaruga Hispaania suvituspiirkonnas kahekesi 42 päevaga kaks maja kokku pani. Pärast seda pani Pärna ise kokku Ukrainas Dnepropetrovski linnapeale ehitatud maja, kus ka Ukraina president Leonid Kut?ma armastab puhkamas käia. Pärna kätega on üles ehitatud ka endise Narva linnapea, Leks-kindlustuse Virumaa regiooni juhi Mart Aare maja Loksal.
    Nüüdseks on tehnikaülikoolis ehitusinseneri hariduse saanud Pärna leidnud viisi, kuidas puumajade ehitusele teaduslikult läheneda. Tema eestvedamisel on majade projekteerimise ja detailide komplektidesse jaotamise tarbeks loodud arvutiprogramm. «Arvutist on meil tohutult abi, sest varem tekkis majade pakkimisel suuri vigu, nüüd kontrollib arvuti arvutused üle,» rääkis Pärna. «Saksamaal ei maksnud keegi kinni üleliia saadetud detaile, palju materjali läks raisku. Ka polnud kliendi soovide muutudes võimalik projekti kiiresti ümber teha.»
    Puumajade detailid valmivad Puuma tehases Soomest ja Saksamaalt ostetud seadmete abil. Kohapeal lõigatakse palgid laudadeks ja prussideks, mis seejärel kuivatatakse ja hööveldatakse.
    «Tehnoloogia ja kvaliteet on niivõrd edasi läinud, et nüüd võiksin need hispaania majad palju kiiremini kokku panna,» tõdes Pärna. Tema sõnul pole maja kokku pannes enam vaja isegi naelu, sest laudu-prusse ühendavad lihtsad klamberkinnitused.
    Pärna väitel saab ükskord Eestis läbi aeg, mil tellitakse vaid suuri kivist majakolakaid. Näiteks tänavu on Eestis Puumalt tellitud paar puumaja, mis valmivad sügisel.
    Eestis on suuremad puupalkmajade tootjad AS RPM Elvas, AS Palktare Sakus ja AS Vaksik Kiiul.
    ASi Palktare direktor Urmas Leisalu möönis, et selliseid puumaju tootvaid firmasid pole Eestis palju, mille käive ületab 10 mln krooni aastas. Palktare mullune käive oli 15 mln ja puhaskasum ligi miljon krooni. Leisalu sõnul saadetakse enamik toodangut Saksamaale, sest Eestis puudub seni nõudlus ökoloogiliselt puhastest materjalidest toodete järele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.