Lühiuudised

Peaminister Mart Siimanni sõnul pole valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad kunagi pooldanud õlleaktsiisi tõstmist majandusaasta keskel.

Siimann ütles eile, et riigikogu aprillikuine otsus tõsta alates juulist aktsiisimäära sõltuvalt toodangu mahust, mis Eestis puudutab ainsana Saku õlletehast, polnud Siimanni hinnangul mõistlik.

Ta lisas, et valitsus tahab aktsiisitõusu välistavat eelnõu tutvustada enne selle riigikogule esitamist kõigile fraktsioonidele. BNS

Tallinna Panga bilansimaht kasvas mais 435 miljoni krooni ehk ligemale 20 protsendi võrra, moodustades kuu lõpu seisuga 2,61 miljardit krooni. Kasv oli panga teatel peamiselt tingitud mai lõpus saadud 400 miljoni krooni suurusest rahvusvahelisest sündikaatlaenust. Panga omavahendid kasvasid 44,3 mln krooni. BNS

Eesti suurima büroohoone, 250 miljonit krooni maksva Ühispanga peakorteri ehitamine Tallinnas algas eile seni Tartu maantee krundil asunud vana hoone lammutamisega.

Kõrghoone peatöövõtja AS Merko Ehitus sai Tallinna linnavalitsuselt ehitusloa teisipäeval, hoone vaialuse ehitus algab juulis. Ühispanga haldusdirektori Jaanus Sula sõnul peaks nurgakivi panek toimuma sügisel.

Vastavalt projektile tuleb 25korruselisesse büroohoonesse 15 733 ruutmeetrit kasulikku pinda, hoone ehituslik maksumus on 250 miljonit krooni.

Arle Mölderi sõnul on Hüvitusfond, kellele kuulub 49 protsenti hoonet haldavast ASist Tornimägi valmis ehitust finantseerima poole maksumuse ulatuses. 51 protsenti Tornimäe aktsiatest kuulub Ühispanga tütarfirmale PF Koda.

Tallinna kõrgeim hoone peaks valmima 20 kuuga, 1999. aasta esimesel poolel. Hoone arhitekt on Raivo Puusepp. ÄP

Oru turbatehase pankrotihaldur peab raharöövist hoolimata tehase töötajatele maksma palgad ja vallandustoetused välja hiljemalt reedel, teatas eile Ida-Viru maavanem Rein Aidma.

Teisipäevane raharööv ei saa olla ASi Oru töötajatele raha maksmatajätmise põhjenduseks, kinnitas Aidma pressiteates. Tema sõnul peab palgad ja vallandustoetused ära maksma, ootamata ära kriminaalmenetluse lõpetamist. BNS

ASi Kalev aktsionärid arutavad 27. juunil üldkoosolekul fondiemissiooni korraldamist. Aktsionäride koosoleku päevakorras on ka majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumijaotus.

Maiustustetootja Kalev 1996. aasta netokäive oli auditeerimata andmetel 321 ja kasum 15,3 miljonit krooni.

Tänavu prognoosib ettevõte käivet 400 ja tootmiskasumit 20 miljonit krooni. BNS

Esva kaubamärki kasutava ASi Paljassaare Kalatööstus nelja kuu käive oli 54 mln ja kasum 8 mln krooni.

Kalatööstus tootis nelja kuuga ligi 2000 tonni kalatooteid, millest 72 protsenti läks ekspordiks, peamiselt Baltimaadesse ja Venemaale, ütles tegevdirektor Jaan Jalakas. Aastaks prognoosib ettevõte 170 miljoni kroonist käivet ja 12 miljonit kasumit. BNS

Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste ja mittetulundusühingu Tartu Ülikooli Üliõpilaskond edustuse eesistuja Leif Kalev kirjutasid eile alla mittetulundusühingu Tartu Üliõpilasküla asutamislepingule, ütles rektori abi Ene Seidla.

TÜ üliõpilasküla direktor Andres Kask ütles, et tema juhitav ettevõte kui äriseadusele mittevastav tuleb 31. augustiks likvideerida ning samal ajal käivitada vastasutatud ettevõte ja anda üle varad. Kase sõnul annab ülikool oma seitse ühiselamut mittetulundusühingule Tartu Üliõpilasküla hallata sümboolse hinna eest. ?Üliõpilasküla saab ühiselamud 25 aastaks rendile hinnaga üks kroon aastas,? lisas Kask.

Tartu linnavalitsus loobus kaks nädalat tagasi osalemast üliõpilasküla asutamisel. Tartu abilinnapea Hannes Astok on varem Äripäevale põhjendanud, et linnavalitsus pidas asutamisest olulisemaks toetada üliõpilaste elamistingimuste parandamise konkreetseid projekte. Üliõpilasküla asutamisest on loobunud ka Eesti põllumajandusülikool.

Ülikooli esimene prorektor Toivo Maimets rõhutas, et üliõpilasküla asutamine ei tähenda sugugi seda, et sellega ei võiks enam keegi liituda. ?Vastupidi, mittetulundusühing eeldab, et kõik asjasthuvitatud võivad liituda,? lisas Maimets. Kase sõnul oodatakse üliõpilaskülaga ühinemise soovi eelkõige Tartu õppeasutustelt, kes haldavad ühiselamuid, aga ka linnalt ja maakonnalt. ÄP

Teisipäeval võeti ära tegevuslitsents ära reisibüroolt Tiffany, teatas majandusministeeriumi litsentsitalituse juhataja Aleksander Skoblov.

Litsents võeti ära Eesti turismifirmade liidu (ETFL) taotluse põhjal. ETFLi tegevdirektori Leelo Ilbise sõnul ei tohi reisibüroo pärast litsentsi ära võtmist enam edasi tegutseda.

Reisibüroo Tiffany on Eesti suurematele reisibüroodele, majutusasutustele, Soome partneritele ja firma endistele töötajatele võlgu kokku üle miljoni krooni. Tiffany omanik Mariann Tampuu on lubanud miteme kuu vältel võlad ära tasuda, kuid pole seda seni teinud. Ilbise hinnangul oli võlgade tekkimise põhjuseks halb äriplaan ja selle teostamise viis. ÄP

Suurest väliskapitali sissevoolust põhjustatud eufooria võib viia Eesti majanduse lühiajalisele langusele, ütles peaministri majandusnõunik Ardo Hansson üleeile teaduste akadeemias esinedes.

Hanssoni sõnul võib tekkida olukord, kus Eesti majandus, olles harjunud teatud tasemel sissevoolava väliskapitaliga, pidurdub pärast kapitali sissevoolu vähenemist.

See ei tähenda, et majandus hakkab langema,? märkis Hansson. ?Lihtsalt majanduskasv aeglustub.?

Turumajandus tsükliline,? tõdes Hansson. ?Me ei pea sattuma masendusse languse aegadel ja eufooriasse, kui läheb hästi.? BNS

Riigikogu keskkonnakomisjon lükkas opositsiooni survel eile edasi metsapoliitika aluste heakskiitmise.

Riigikogu Isamaaliidu ja Parempoolsete saadikuühenduse väitel oleks märtsis valitsuse heakskiidu saanud metsapoliitika järgimine Eesti metsamajandusele hukatuslik ja nende sooviks on, et valitsus selle tagasi võtaks ning ringi kirjutaks.

Endise keskkonnaministri Vootele Hanseni sõnul on keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud strateegia vastuolus kehtiva metsaseaduse, säästva arengu seaduse ja riigikogus heakskiidetud keskkonnastrateegiaga. Lubatava aastase raiemahu osas on eelnõu kaheti tõlgendatav, kas mõttetult piirav või mõttetult lubav, märkis Hansen.

Keskkonnaminister Villu Reiljan ei olnud opositsiooni kriitikaga nõus. BNS

Valitsus kiitis teisipäeva õhtul heaks valitsusprogrammi 1997.?1998. aastaks, milles lubab jätkata liberaalset majanduspoliitikat ja kindlustada majanduskasvu.

Peaminister Mart Siimann ütles eile, et Eesti majandusnäitajad on olnud viimasel ajal ?hämmastavalt head?, mis lubab uskuda, et kavandatud 5% majanduskasvu Eesti ka saavutab.

Siimann oli kavandatud eesmärkide saavutamise suhtes optimistlik ja kinnitas, et Eesti jätkab liberaalse majandusega riigina. BNS

Pärnu lennujaama ähvardab sulgemine, kuna rahapuudusel ei suudeta remontida lennurada ja lennuohutuseks vajalikke infrastruktuure.

Lennujaama kahest lennurajast ühe kate on auklik, selle parandamine läheb maksma 12?15 mln kr, ütles Pärnu lennuvälja direktor Ants Aigro eile. Aigro sõnul puudub teisel lennurajal osa vajalikust infrastruktuurist, selle paigaldamine läheb maksma 3,3 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Ants Liiveri sõnul pole rahandusministeerium saanud taotlust Pärnu lennuväljale raha eraldamiseks. Pärnu lennuvälja direktori sõnul on ta lennuvälja remondiks ja nüüdisajastamiseks teinud korduvaid rahataotlusi teede- ja sideministeeriumile. BNS

Tallinna Sadama laadimistööde maht kasvas selle aasta esimese viie kuuga võrreldes mullusega 13,3 protsenti ning transiidi maht 14,1 protsenti.

Transiitveoste maht on aasta esimese viie kuuga 4,53 mln kr. Transiidi osa sadama kaubakäibest on 68,8%.

Tallinna sadamas lastiti viie kuuga 2325 ning lossiti 1932 laeva. BNS

Majandusministeeriumi litsentsitalituse juht Aleksander Skoblov teatas, et seoses suvepuhkustega on suvel litsentsikomisjonide töös pausid ning firmad, kelle litsents sellel ajal lõpeb, peaksid sellega arvestama ja paberid varem sisse tooma.

Skoblovi sõnul ei peeta kütuselitsentsi komisjoni istungeid augustis, samuti ei tööta augustis autode sisseveo ja müügi litsentsi komisjon.

Alkoholi- ja tubakalitsentsi komisjon ei tule Skoblovi sõnul kokku juulis.

Veel märkis Skoblov, et kuna turismialastel tegevuslitsentsidel on uued turvamärkidega litsentsiblanketid, siis need firmad, kellel on käes seni kehtivad litsentsid vanadel blankettidel, peaksid kuni 1. oktoobrini käima turismiametis ja litsentsid ringi vahetama. ÄP

9. juunil lähevad Rakvere lihakombinaadi spetsialistid Lätti selgitama, milline on Riia lihatööstuse olukord, ütles kombinaadi peadirektor Peeter Maspanov.

Rakvere lihakombinaat omandas 14. mail 103 mln krooni eest 67% Riia lihatööstuse aktsiatest.

Riia lihatööstusel on Riias seitse kauplust ja üks hulgiladu, kus hakatakse turustama ka Rakvere lihakombinaadi toodangut. Tootmisvõimsuste optimaalsemaks ärakasutamiseks kavandatakse spetsialiseerumist erinevates tootegruppides. Rakvere lihakombinaadi tapamaja jääb mõlemale ettevõttele toorme varumise keskuseks.

Riia lihatööstus on Läti suurim lihatööstus. 1996. a oli ettevõtte käive 16,5 mln latti (391 mln krooni) ja kasum 148 000 latti (3,5 mln kr). ETA