Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kesk-Euroopa surub
Kohtumisel osalesid viie endise idabloki riigi T?ehhi, Poola, Ungari, Slovakkia ja Sloveenia ning kolme ELi liikmesmaa Saksamaa, Austria ja Itaalia riigipead. Arvata võib, et selle toimumine üheksa päeva enne otsustavat ELi Amsterdami tippkohtumist ei olnud päris juhuslik, sest arutusel oli eelkõige ELi laienemine. Kõik presidendid olid seda meelt, et endised kommunistlikud riigid tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta Euroopa Liitu ja NATOsse, sest see on ainus võimalus lõplikult jagu saada Euroopa pikaajalisest lõhestatusest.
Kui T?ehhi, Poola ja Ungari võivad olla juba kaunis kindlad, et nad pääsevad nii NATO kui ELi laienemise esimesse ringi, siis Sloveenia püüdis Kesk-Euroopa tippkohtumist ära kasutada veel viimaseks omapoolseks surveavalduseks.
Analüütikute arvates võib kohtumine soodustada eriti Sloveenia kiiret ühinemist Euroopa Liiduga. Igatahes on Sloveenia peaminister Janez Drnovsek avaldanud lootust, et riik saab ELi täisliikmeks aastal 2002.
Kõik märgid näitavad, et Kesk-Euroopa riikidel on oma Saksamaa naabruse tõttu teiste ELi pürgivate riikide ees selged eelised. REUTER-ÄP