• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riskide hajutamine laseb rahulikult magada

    Paljud investorid suhtuvad kahtlusega mõttesse, et nende varade eest võiks hoolt kanda keegi teine. Kindlasti on paljude negatiivne suhtumine tingitud mõne aasta tagustest halbadest kogemustest. Üritatakse ju siiani Interpoli abiga tabada inimesi, kes on fondide või finantsettevõtete nime all raha kokku laenanud ning seejärel mitmetesse miljonitesse ulatuvate võlgadega välismaale põgenenud. Fondid aitavad hajutada teie riske
    Sellistest sündmustest tuleb õppida küll olema ettevaatlik oma vara kasutamisel, ent ei maksaks kujundada ettekujutust investeerimisfondide ja haldavate ettevõtete kohta tervikuna.
    Vanarahvatarkuse järgi eksisteerib ka investeeringute tegemisel seisukoht, et kõiki mune ei tohiks panna ühte korvi. Just seda võimalust pakuvadki investeerimisfondid -- vastavalt investeerimisfonde reguleerivatele õigusaktidele on fondihaldurid kohustatud tegema investeeringuid eri emitentide eri väärtpaberitesse, et tagada riskide piisav hajutatus. Ka on kõik investeerimisfondid ning haldavad ettevõtted väärtpaberiameti pideva kontrolli all.
    Mitmed investorid on seisukohal, et teenustasud, mida investeerimisfondid võtavad, on liiga kõrged. Enamik fonde on sealjuures siiski säilitanud pikaajaliselt väga ahvatleva tootlikkuse. Sellegipoolest eelistatakse tihti haldustasude vältimiseks investeerida iseseisvalt, lootes nii saavutada paremat tulemust.
    Selline tegevus võib tõepoolest õnnestuda, ent enamasti on vaja suhteliselt suurt investeeringumahtu, palju tööd ning pidevat jälgimist. Suurte mahtudega õnnestub teha tehinguid madalamate teenustasudega, ka on mõningate investeeringute tegemine väikeste summadega pea võimatu.
    Kui Eestis on teoreetiliselt võimalik osta aktsiaid ka ühekaupa, siis näiteks vene turul on minimaalsed kauplemiskogused alates 30 000--50 000 dollarist. Investorid ja spekulandid
    Senine praktika aktsiaturul näitab, et enamik üksikinvestoritest on n-ö spekulandid, kes üritavad teenida tulu lühiajaliste investeeringutega, järgides turu kõikumisi. Kui aktsiate hinnad hakkavad langema, siis müüakse, ning kui on alanud tõus, hakatakse ostma.
    Enamik selliseid investoreid ei jõua aga otsuseid õigel ajal ellu viia. Väga harva kohtab neid, kes langeva turu korral hõõruvad käsi ning on rõõmsad, et neil õnnestub osta väärtpabereid odavalt. Märksa rohkem on investoreid, kes on sügavas depressioonis, kui nende investeeringud ei ole mõne nädala või kuu jooksul teeninud loodetud kasumit. Sellise suhtumisega investorid on endale valinud vale tegevusala või vale strateegia.
    Toetudes Eesti lühiajalisele kogemusele võib kindlalt väita, et investorid, kes tegid investeeringud aasta tagasi ning hoiavad neid siiani, on teeninud rohkem kui need, kes on pidevalt ostes ja müües üritanud saada suuremat tulu. Selline tee on ka maailmapraktikas ammu läbi käidud.
    Siinkohal viitan Benjamin Grahami raamatule «Intelligentne investor», mille on parimaks investeerimisalaseks raamatuks tunnistanud üks maailma edukaim investor Warren E. Buffett. Raamatus ütleb Graham, et strateegia, kus üksikisik investeerib regulaarselt iga kuu teatud summa investeerimisfondi, ei ole üldse mitte halb, sest sellisel juhul on tõenäosus, et ta teeb investeeringuid õigel ajal, vähemalt 50%. Lisaks tuleb arvestada, et pidevalt õnnestub turu löömine lühiajaliste spekulatsioonidega vaid ca 20% professionaalidest. Kui te ei ole päris kindel selles, et kuulute selle kahekümne protsendi hulka, soovitan tõsiselt kaaluda teisi strateegiaid. Kuidas valida investeerimisfondi
    Kui olete otsustanud, et teete investeeringuid investeerimisfondide kaudu, tuleks järgida samasugust strateegiat nagu investeerimisel üksikutesse aktsiatesse. Kasulik on vara paigutada mitmesse investeerimisfondi.
    Eelnevalt tuleks täpselt valmis mõelda, kui pikalt soovite investeerida, milline on nõutav tootlikkus, aktsepteeritav riskitase ning investeeringu likviidsus.
    Hea oleks konsulteerida ka fondihalduritega ning jõuda selgusele, milline fond täidab teie investeerimiseesmärgi kõige paremini. Investeerimisfonde ei maksa põlata ka väga suurte summade investeerijad, sest ka suurte summade puhul kehtivad kõik eeltoodud põhjendused.
    Sellisel investeerimisstrateegial on veel üks oluline eelis -- teie eest teevad otsuseid oma ala professionaalid, te ei pea ise pidevalt muretsema ning võite öösel rahulikult magada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.