Advokaadid ei nõustu tasuta nõustama

Eelnõu sätestab, et advokaat osutab kutsenõustamist õigusalases asjas igale soovijale kuni kolme tunni ulatuses kuus ilma riigilt hüvitust saamata.

See on sama, kui riik ühel päeval leiaks, et Eestis on liiga palju alatoitluse all kannatajaid ning teeks restoranipidajatele kohustuseks neid tasuta toita, lausus advokatuuri juhatuse esimees vandeadvokaat Aare Tark.

Advokatuur juhib kirjas justiitsministeeriumile tähelepanu asjaolule, et eelnõu koostajad on mehaaniliselt üle võtnud Saksa õigusregulatsiooni. Erinevalt Saksamaast ei ole Eestis advokaadid kinnitatud kindla kohtu juurde, mis välistab ka selle, et riikliku õigusabi vajajale määrab advokaadi kohus, leiab advokatuur.

Aare Targa sõnul on loomulikum senine kriminaalprotsesside praktika, kus õigusabi vajajale määrab kaitsja advokatuur ise oma liikmete hulgast.

Jurist Priit Uring õigusbüroost Audimer lausus, et seaduseprojekti elluviimine võtab töö enamikult nn vabadelt juristidelt, kes praegu peavad õigusbüroosid või töötavad neis. Uring viitab samuti uue advokatuuri seaduse eelnõule, mille kohaselt senisest eraõiguslikust advokatuurist saab avalik-õiguslik ehk teisisõnu riiklik juriidiline isik. Tark ütles, et advokatuur ei soovi saada avalik-õiguslikuks.

Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts selgitas, et eelnõu üks põhieesmärke on tagada kindel kvaliteet õigusteenuse asutamisel. Sellega on Partsi sõnul põhjendatav ka niinimetatud advokaadimonopoli kehtestamine kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtus.

Kui õigusteenuse osutajate hulka arvata kõik juristid, siis eeldaks see Partsi sõnul advokatuuriga sarnase organisatsiooni moodustamist, mille liikmeskonda pääsemiseks on vajalik teatud eksamite sooritamine.

Õigusteenuse seaduse eelnõu üks koostajaid, justiitsministeeriumi Tartu osakonna juhataja Priit Kama sõnul on küsimus eelkõige vastutuses. Õigusteenuse osutaja peab näiteks endale teadvustama, missugused maksuõiguslikud tulemid võivad tema nõuandel olla, lisas Kama.

Õigusteenuse seaduse eelnõule lisatud seletuskirjas osutatakse, et riigi kohustus tagada õigusabi kättesaadavus kõigile tuleneb põhiseadusest. Eelnõu kohaselt hakkab iga abivajaja maksujõulisuse üle otsustama kohus.

Peale tasuta õigusteenuse on eelnõu kohaselt võimalik teenuse eest tasumist ajatada.

Priit Kama tõi eelneva sätte näiteks üliõpilase, kellel esialgu puudub piisav sissetulek, et õigusteenuse eest maksta.

Nii Juhan Parts kui Priit Kama justiitsministeeriumist toonitasid, et õigusteenuse seaduse eelnõu tuleb käsitleda kontekstis advokatuuri seaduse eelnõuga.

Seda enam tekitab aga imestust, et justiitsministeerium pole suvatsenud esitada advokatuuri seaduse eelnõu viimast varianti, lausus Tark. Et advokatuuri arvamusega pole kummagi seaduseelnõu viimaste variantide koostamisel arvestatud, otsustas advokatuuri juhatus neist distantseeruda. Oma kirjas justiitsministeeriumile palub advokatuur enam mitte viidata eelnõudega kaasnevates seletus- ja kooskõlastuskirjades koostööle advokatuuriga.