• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 17.06.97, 01:00

Kaitseministeerium vaidleb ajakirjaga Luup

Ministeerium on seisukohal, et nimetatud väljaande ning autori äärmiselt vastutustundetu suhtumisega nii sise- kui välispoliitilises mõttes olulise riigiorgani mainesse ei saa leppida ning rakenduma peab mehhanism, mille seadusandja on riigi maine kaitsmiseks tsiviilkohtupidamise korras ette näinud, teatas kaitseminister Andrus Öövel riigikogus Andres Tarandi arupärimisele vastates. Et mitte tulutult vaielda ajakirjandusega tema enda veergudel, pöördub ministeerium kohtu poole, lisas ta. «Lehevaidlustega jääb lõpuks mõlemale poole plekk külge, nüüd selgitab kohus tõe,» lausus Öövel.
Ööveli sõnul on väärad kolm artikli põhiväidet. Ministeerium ei ole kaotanud kolme miljonit krooni aastas kütuse ostmisel ega maksa miljonit krooni käibemaksu. Ka on kolmeosalised konteinerid, mis kirjutises kahtluse alla seati, olemas, märkis ta.
«Ükski investeerimisprojekt ei tasu end ära esimese aastaga,» kommenteeris Öövel. «Oleme teinud arvutused ja viie aasta perspektiivis võidab ministeerium kütuse hankimisel kolm miljonit krooni,» lausus ta.
Kui ministeerium maksaks käibemaksu, siis poleks see riiki kahjustav, sest maks laekub riigieelarvesse, märkis Öövel. «Aga ministeerium on käibemaksust vabastatud ja kütusetehingult käibemaksu ei tasu,» kinnitas ta.
Artiklis mainitud kolmeosalised konteinerid asuvad Ööveli sõnutsi Võrus, Jõhvis, Jägalas ja Paldiskis. «Nende tuvastamine oleks ääretult lihtne, kui oleks pöördutud ministeeriumi ametnike poole,» tõdes ta.
1995. a lõpul sõlmis kaitseministeerium lepingu tollal riigile kuulunud ASiga EK, mis kohustus ehitama väeosade tanklad, et kaitseväe sõidukid saaksid kütuse väeosast. Sama lepinguga kohustus EK tanklaid ka hooldama ning kütusega varustama. Varem ostsid kaitseväelased bensiini EK tanklatest, mille eest iga pataljon kütusefirmale ette tasus.
Lepingule alla kirjutanud EK tollane peadirektor Henn Pärn tõdes, et leping on kahjulik hoopis kütusefirmale. Andrus Ööveli sõnul maksis ministeerium mullu kütuse eest pool miljonit krooni rohkem kui tanklast ostes, aga hinna sisse on arvestatud ka investeeringud ja hooldustasud. «Et kütuse baashind on lepingus fikseeritud, võitis EK vaid esimesel aastal,» väitis ta. «Oktoobris jõuame lepinguga nulli ja hakkame kasumit teenima,» märkis ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele