EVEA pank ei tunnista garantiid

Panga esindaja advokaadibüroo Glikman & Glikman teatel on garantiikohustus lõppenud, sest see kehtis vaid ostja esimese väljaostumakse puhul. Ostu-müügilepingu järgi pidi KSK tegema kokku 6,5 mln krooni maksnud objekti eest esimese makse 30. septembril 1996. Aktsiaselts tasus määratud 3,2 mln krooni. Selle aasta märtsis pidi KSK maksma 1,63 mln krooni, lisaks viivised, ja hiljem teist sama palju. KSK jättis raha maksmata.

«Garantiikohustus on igal juhul lõppenud,» väitis vandeadvokaat Leon Glikman. «Märgitagu siinkohal, et hoonete omandiõigus läks ostjale üle lepingu notariaalse vormistamise momendist. Võlgniku omanduses peavad olema halduri poolt müüdud hooned ja rajatised, mille arvel saab nõuet rahuldada. Arusaamatu, miks nõutakse maksekohustuse täitmist sekundaarset kohustust omavalt isikult.»

Pankrotihaldur Jaak Annus esitas Eesti Pangale taotluse, et keskpank vastavalt EVEA panga poolt antud garantiile kannaks 1,77 mln krooni EVEA panga arvelt tema kasuks maha. Aluseks on garantiikirja punkt, mille järgi halduril on õigus summa tasumata jätmise korral see eelneva hoiatuseta sisse nõuda EVEA panga korrespondentkontolt Eesti Pangas.

Leon Glikmani sõnul pole nii võimalik toimida, sest EVEA pank pole garantiikirjast tulenevat kohustust tunnistanud ja keeldub seega Eesti Pangale sellesisulist kirja esitamast. «Summa mahakandmine EVEA panga kirjaliku taotluseta on välistatud,» rõhutas Glikman. Tema sõnul rikuks keskpank nii põhiseadust, sest asub läbi viima seadusel mittepõhinevat sundvõõrandamist.

Karjaküla külmhoone oli viimaseid müümata objekte viiendat aastat vältavas karusloomakasvanduse pankrotis. Selle ehitasid ligi kümme aastat tagasi loomatoidu ja kalade külmutamiseks paar suuremat rebasekasvandust. Vahepeal samuti pankrotistunud Salutaguse rebasekasvanduse pankrotihaldur Ivo Nurga taotleb seetõttu kohtu kaudu Raku rebasekasvanduselt külmhoonesse investeeritud 20 mln krooni tagasi.

Külmhoone ostnud AS KSK jätkab kalade külmutamist, ehkki mitte täisvõimsusega. Ettevõtte juhatuse esimees Jüri Kravt?enko teatas eile telefoni teel, et võlgu jäämise põhjuste selgitamiseks pole tal aega ja ta ei soovi sel teemal rääkida. Küsimusele, millises mahus külmhoonet kasutatakse, vastas Kravt?enko, et tootmist on vaja veel arendada.

Pankrotihaldur Jaak Annus sai mõni aastat tagasi tuntuks sellega, et saavutas kohtupretsedendi korras riigimaksuvõla viivise lükkamise pankrotinõuete rahuldamise IV järku ja tõestas, et viivis pole maks. Nüüd on see uue pankrotiseadusega seadustatud. Varem rahuldati nõuete III järgus nii maksu põhivõlg kui viivis, mistõttu IV järgus asuvad võlanõudjad ei saanud enam mingit hüvitust.