Senised üürilepingud kaotavad kehtivuse

1. juulil 1992 jõustunud elamuseaduse rakendussätetega peeti tähtajatult sõlmitud üürilepingud sõlmituks viieks aastaks, alates seaduse jõustumise päevast. Seega kehtivad sellised üürilepingud tähtajaliselt homseni.

Tartu üürnike ühingu esimehe ja riigikogu liikme Tõnu Kauba sõnul pole paanikaks põhjust, sest üürileping pikeneb elamuseaduse kohaselt automaatselt viieks aastaks, kui enne üürilepingu tähtaja möödumist ei taotle kumbki pool lepingu lõpetamist või uue sõlmimist. See kehtib juhul, kui üürileping teistmoodi ette ei näe, ütles Kauba.

Advokaadibüroo Concordia vandeadvokaadi Maria Mägi ütlusel peavad üürileandjad või üürnikud, kes peavad üürilepingu lõppemist või uue üürilepingu sõlmimist vajalikuks, esitama teisele lepingupoolele taotluse, mis on dokumentaalselt fikseeritud. Taotlused tuleks esitada hiljemalt täna, avaldas Mägi oma seisukoha.

Mägi on varem öelnud, et omanik ei saa üürilepingut sõlmida ükskõik kellega, kuigi lepingu lõppemise taotlus on esitatud. Seadus annab eesõiguse uue lepingu sõlmimisel senisele üürnikule.

Kauba sõnul võivad inimesed rahumeeli oma eluruumides edasi elada, kui nad on lepingujärgseid kohustusi nõuete kohaselt täitnud.

Mägi ütlusel võib üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisel kohtus vaidlustada vaid siis, kui üürnik on korduvalt jätnud täitmata lepingujärgseid kohustusi või on rikkunud lepingu tingimusi.

Üürilepingut ei pikendata ka siis, kui üüritud eluruumi vajab üürile andja või tema perekond.

Kauba sõnul on oluline, kas eluruum asub tagastatud elamus või mitte, sest vahepeal on omandireformi alust täiendatud uue sättega. Tagastamise momendist loeti üürileping kehtivaks kolmeks aastaks. Jaanuaris jõustunud seaduseparanduse kohaselt pikeneb üürileping kolmeaastase kehtimise järel veel viieks aastaks. «Neil elanikel ei ole mingit põhjust oma lepingut praegu üle vaadata,» ütles Kauba.

Kui üürnik ja omanik on aga vahepeal uue lepingu sõlminud, siis sel juhul ei laiene nende üürnike suhtes viie aasta lisand, lisas Kauba.