Metsik lähenemine kütuste aktsiisile

Veel aasta tagasi toimus tugev hämamine musta kütuseturu teemadel. Tänaseks on teema ammendunud ning päevakorras on ahjukütuste erimärgistamine.

Erandiks ei ole Euroopa Liidu direktiivide sissetoomine ka Eesti kütuseturu tõlgendamistesse. Euroopalik lähenemine oleks maksustada kõik kütuste liigid mootorikütustele ettenähtud aktsiisiga, mida ka mootorites kasutatakse.

Aktsiisimaksu suurus oleneb mootori tüübist, kui kasutatakse mingit surrogaati bensiinimootoris, siis maksustada autobensiini aktsiisimaksu tasemel, kui diiselmootor siis diiselmootorikütuse aktsiisimaksuga võrdselt.

Kütusefirmade ühingule teeb muret ka lõpuni läbi mõtlemata ahjukütuste erimärgistuse seaduse rakendamise kuupäev -- 1. oktoober 1997. Aeg langeb kokku praktiliselt talvise kütteperioodi algusega ning kogu kütteperioodi varustamisega kütustega. Kui erimärgistusega ahjukütuseid tuleb hoida tolliladudes ning vajadusel seal ka tolli järelevalve all neid märgistada, on tarbija pandud teadlikult sundostu ette nendelt firmadelt, kes saavad tollilaos erimärgistusega kütuseid hoida. Kitsendatud valik võib põhjustada olukorra, kus tuleb osta ka madalama kütteväärtusega erimärgistatud kütet. Teada on, et ahjukütuste kütteväärtuste vahe kõigub kuni 4 MJ kilogrammi kohta, mis maakeeles on ca 1000 °C/kg. Kõigile ahjukütustele lisandub kindel hinnatõus, kuivõrd erimärgistatud ahjukütused ja diislikütused nõuavad paralleelselt hoidmise- ja transpordisüsteemi.

Need oleksid mõned põhjused, mis meid praktilisest küljest häirivad.

Erimärgistuse süsteemi rakendamine ning asjalik käivitamine võtab aega ning täiendavaid kulutusi. Emotsionaalselt erimärgistuse seaduse vastuvõtmine ei käivita süsteemi. Mootorites kasutatavate kütuste aktsiisimaksu võrdsustamine seadusega annaks aga riigile kohe korraliku summade laekumise, sealhulgas samuti vahendeid erimärgistuste süsteemi käivitamiseks.

Lahendamata on tolliladude küsimus, kas või erimärgistatud ahjukütuste vajaduseks üle Eesti.