1 juuli 1997

Metsik lähenemine kütuste aktsiisile

Veel aasta tagasi toimus tugev hämamine musta kütuseturu teemadel. Tänaseks on teema ammendunud ning päevakorras on ahjukütuste erimärgistamine.

Erandiks ei ole Euroopa Liidu direktiivide sissetoomine ka Eesti kütuseturu tõlgendamistesse. Euroopalik lähenemine oleks maksustada kõik kütuste liigid mootorikütustele ettenähtud aktsiisiga, mida ka mootorites kasutatakse.

Aktsiisimaksu suurus oleneb mootori tüübist, kui kasutatakse mingit surrogaati bensiinimootoris, siis maksustada autobensiini aktsiisimaksu tasemel, kui diiselmootor siis diiselmootorikütuse aktsiisimaksuga võrdselt.

Mootorikütuste aktsiis on maks mootoris kasutatavale kütusele, mitte aga kütuse sordi või margi maks. Siit tulenevalt ka meie kinnitus, et valitsuskomisjoni otsus on vastuolus riigi huvidega. Kui diiselmootorites kasutatakse aktsiisivaba ahjukütust väävlisisaldusega alla 0,2% massist, ning seda üle 60% kogutarbimisest, ongi konkreetne põhjendus palju jääb riigil laekumata diiselmootorites kasutatava kütuse aktsiisist. Arvuliselt ulatub summa keskmiselt 15 miljoni kroonini kuus!

Aukartust äratav summa ongi põhjenduseks, miks toetame riigikogu keskfraktsiooni liikme Olav Antoni esitatud seaduse eelnõu. Seaduse vastuvõtmine, diiselmootorites kasutatavate kütuste (väävlisisaldusega kuni 0,2% massist) maksustamine diislikütuse aktsiisimaksuga, annab riigile kohese nimetamisväärse summa eelarve reservi.

Arvame, et ülaltoodu on poliitiline otsus ning ei kahjusta ahjukütuste erimärgistusega tegelemist.

Eesti kütusefirmade ühing peab ahjukütuste erimärgistamist väga tõsiseks sammuks kütuseturu karmistamisel. Ahjukütuste erimärgistuse vajadusele juhtisime Eesti Vabariigi peaministri tähelepanu enda kirjaga juba 15. oktoobril 1996. Samas kirjas oli ka ettepanek maksustada diiselmootorite kütused võrdse aktsiisimaksuga. Meile ei vastanud peaminister, vaid nagu vanadel headel aegadel adresseeriti kiri rahandusministrile.

Tänaseks mingeid tulemusi ei ole.

Väävlisisaldusega kuni 0,2% massist mootorikütuste reale kuulub ainult Soome kütusefirma Neste ahjukütus, millest on alguse saanud kogu segadus Eesti kütuseturul. Kaitstes raevukalt ahjukütuste erimärgistamist on lõpuni lahti kirjutamata erimärgistuseta Neste ahjukütuste sissevedu ja kasutamise ring. See on teine põhjus miks nõuame diiselmootorites kasutatavate mistahes kütuste võrdset maksustamist. Vene ahjukütused enda kõrge väävlisisaldusega pole kunagi mootorikütusteks sobinud.

Kõigi ahjukütuste erimärgistus peab andma tulemuse, kus Eesti kütuseturul toimib iseregulatsioon. Kõrged trahvid erimärgistusega ahjukütuste kasutamisel mootorikütusena lõpetab igasuguste segude müügi diislikütuse nime all. Segud on hõivanud tunduva osa turust, kus komponentideks on tavaliselt aktsiisivabad ahjukütused.

Kütusefirmade ühingu seisukoht on, et erimärgistusega ahjukütused peavad jääma täielikult aktsiisivabaks. Valitsuse ettepanek mistahes summas maksustada erimärgistusega ahjukütused aktsiisiga tõstab iga individuaalkatlamaja omava lasteasutuse, koolimaja, haigla, ametiasutuse ning individuaalmaja omaniku väljaminekuid soojamajandusele.

Kütusefirmade ühingule teeb muret ka lõpuni läbi mõtlemata ahjukütuste erimärgistuse seaduse rakendamise kuupäev -- 1. oktoober 1997. Aeg langeb kokku praktiliselt talvise kütteperioodi algusega ning kogu kütteperioodi varustamisega kütustega. Kui erimärgistusega ahjukütuseid tuleb hoida tolliladudes ning vajadusel seal ka tolli järelevalve all neid märgistada, on tarbija pandud teadlikult sundostu ette nendelt firmadelt, kes saavad tollilaos erimärgistusega kütuseid hoida. Kitsendatud valik võib põhjustada olukorra, kus tuleb osta ka madalama kütteväärtusega erimärgistatud kütet. Teada on, et ahjukütuste kütteväärtuste vahe kõigub kuni 4 MJ kilogrammi kohta, mis maakeeles on ca 1000 °C/kg. Kõigile ahjukütustele lisandub kindel hinnatõus, kuivõrd erimärgistatud ahjukütused ja diislikütused nõuavad paralleelselt hoidmise- ja transpordisüsteemi.

Need oleksid mõned põhjused, mis meid praktilisest küljest häirivad.

Erimärgistuse süsteemi rakendamine ning asjalik käivitamine võtab aega ning täiendavaid kulutusi. Emotsionaalselt erimärgistuse seaduse vastuvõtmine ei käivita süsteemi. Mootorites kasutatavate kütuste aktsiisimaksu võrdsustamine seadusega annaks aga riigile kohe korraliku summade laekumise, sealhulgas samuti vahendeid erimärgistuste süsteemi käivitamiseks.

Lahendamata on tolliladude küsimus, kas või erimärgistatud ahjukütuste vajaduseks üle Eesti.

Hetkel kuum