• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti jääb mõneks kuuks ilma IMFi memorandumita

    IMFi memorandumiga seonduvat kommenteerib rahandusministeeriumi välislaenude ja välisabi osakonna juhataja Agate Dalton.
    «Kui kaua Eesti memorandumeid koostab, sõltub sellest, kas valitsus taotleb rahvusvahelise valuutafondi (IMFi) otsest toetust oma majanduspoliitikale või mitte,» ütles Dalton. «Kui ühel hetkel leiame, et oleme tublid küll, siis ei sunni meid keegi märgukirjade tegemist jätkama.
    IMFi põhikirja artikli 4 kohaselt peavad liikmesmaad igal aastal IMFi personaliga konsultatsioone oma makromajandusliku olukorra ja arengu üle. Mis vormis koostöö väljendub -- kas tehakse märgukiri või võetakse räägitu lihtsalt teadmiseks --, on vaid fakti küsimus. Mart Siimanni valitsuse programmis on kirjas, et teeme veel vähemalt ühe memorandumi.»
    «See ei ole otseselt järelevalve, vaid koostöö. Ega IMF tule meile midagi nina peale kirjutama, meie poliitikasse või majandusse sekkuma. Kui nende arvamust eirame ja midagi valesti läheb, siis osutavad nad ebakohtadele oma iga-aastases ülevaates.
    IMFi ülevaade vastava riigi majandusest on dokument, mida enne laenu andmist (ka kommertspankadele) vaatavad nii EBRD, Maailmapank, EIB, Põhjamaade investeerimispank kui teised rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Kui rahvuslikku statistikasse suhtutakse alati väikese reservatsiooniga, siis IMFi ülevaadet peetakse üheks objektiivseimaks.»
    «Mis puudutab lisaeelarvet, siis selle suhtes konsulteeriti enne riigikogule esitamist IMFiga ja seetõttu polnud nad väga negatiivselt meelestatud. Monopolide reguleerimise nõukogu suunas oli aga esimene samm energiaseaduse vastuvõtmine. Seal sisalduv energiainspektsioon ongi mingil määral nõukogu alglüli.
    Kõige suurem probleem memorandumisse kirjutatuga võrreldes on siiski üldvalitsemiskulude defitsiit. See on nähtus, mida on meie valuutakomitee korralduse ja väliskaubanduse defitsiidi kõrval raske taluda.»
    «Ei tohi asju omavahel segamini ajada. Eesti keskvalitsus on omadega tasakaalus, defitsiidi on põhjustanud kohalike omavalitsuste laenud ja sotsiaalfondi ülekulud seoses nende varasemate tagavarade ärakasutamisega viimasel kahel aastal.
    Kuni ametnike palgad tulevad eelarvest, võib ametnike suur arv olla ebaratsionaalne, ent ei saa tekitada defitsiiti, sest eelarvest ei saa maksta rohkem, kui raha on.
    Kuigi IMF on meile ette heitnud palkade liiga suurt osa eelarvest ja sisemajanduse koguproduktist, oleme ametnike arvult tegelikult võrdsed OECD riikidega. Ei saaks pidada õigeks asuda praegu administratsiooni laiali saatma, et pärast Euroopa Liitu astumist hakata tänavalt uusi inimesi korjama.
    Maailmapanga viimane maailma arengu ülevaade näitab, et ametnike arvu on kahandanud arengumaad ja kasvatanud arenenud riigid, kus avaliku sektori osa majanduses on väike, aga kontroll riigi varade üle range.
    Igal juhul on absoluutselt vale mõnikord riigieelarve arutamisel ilmnev suhtumine, et võtame aga kõigilt ministeeriumidelt viis protsenti maha.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Börs: Snapi langus ning mure majanduse pärast vedasid turge alla
Snapi pessimistlikud kasumiprognoosid ja sotsiaalmeedia firma aktsia järsk langus vedasid täna USA aktsiaturge madalamale. Päeva lõpuks suutsid aktsiad aga osa kaotustest tasa teha, vahendab Bloomberg.
Snapi pessimistlikud kasumiprognoosid ja sotsiaalmeedia firma aktsia järsk langus vedasid täna USA aktsiaturge madalamale. Päeva lõpuks suutsid aktsiad aga osa kaotustest tasa teha, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Kohvimasina arve kooskõlastanud asekantsler sai aparaadist teada lehte lugedes
"Ma olen sellest kohvimasina soetamisest ainult lehest lugenud, töö juures ma seda ei teanud," lausub endine asekantsler Indrek Reimand kurikuulsa kohvimasina ostu kohta. Ometi näitab prokurör tunnistajale tõendit, mille alusel kooskõlastas arve just tema. Reimand kinnitas aga ka veelgi kurikuulsama USA reisi kulud.
"Ma olen sellest kohvimasina soetamisest ainult lehest lugenud, töö juures ma seda ei teanud," lausub endine asekantsler Indrek Reimand kurikuulsa kohvimasina ostu kohta. Ometi näitab prokurör tunnistajale tõendit, mille alusel kooskõlastas arve just tema. Reimand kinnitas aga ka veelgi kurikuulsama USA reisi kulud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.