Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baieri õlletoa interjöör võlub kõiki

    - avatud iga päev kell 12--23
    - kohtade arv ca- 70
    - lõuna ühele inimesele ca- 110 kr
    Hinnaskaala
    - suupisted 33--48 kr
    - supid 21--23 kr
    - põhiroad 60--87 kr
    - magustoidud 21--29 kr
    - alkohoolsed joogid alates 12 kr
    - alkoholita joogid alates 10 kr
    RASi Eesti Loto peadirektor ja juhatuse esimees Sven Kolga hindab tunnustavalt äsja avatud St Barbara hotelli all paikneva Baieri Keldri interjööri.
    «Kiviseinad, kaarjad kivised laed ja äärmiselt tagasihoidlikud, ent seintega harmoneeruvad lauad ja toolid loovad meeldivalt askeetliku interjööri. Õlletoale on see väga sobilik,» arvab Sven Kolga.
    Tõepoolest on kiviseinad iseenesest väga atraktiivsed ega vaja pilkupüüdvaid lisadetaile. Juba esimesest hetkest võib tunda, et siia võlvide alla ja kiviseinte vahele jagub üllatavalt palju õhku ja avarust. Ei mingit surutise tunnet, nagu seda keldrisaalide puhul pahatihti juhtub. Oma osa on selles oskuslikul kujundusel, kindlasti ka võlvakendel, mille kaudu jagub õlletuppa ka loomulikku valgust.
    Baieri Kelder on liigendatud kolmeks saaliks. Suures saalis on lisaks neljastele laudadele ka pikad lauad, mida ääristavad saksa õlletubadele tüüpilised pikad puupingid. Lauad, toolid ja pingid on kergelt rohekaks peitsitud, sobides rohekaks toonitud paksemast savist lauaserviisiga.
    Stiilne on ka ettekandjate ja kelnerite riietus, teenindamine aga sõbralik ja kiire. Kelnerite pilk on kogu aeg saalil, tänu millele piisab vaid tagasihoidlikust märguandest.
    Väljapeetud interjööri ja teenindajate riietuse kõrval osutub aga õhukesele paberile trükitud söögi- ja joogikaart ehmatavalt ebaõnnestunuks. Menüü on juba sedavõrd kulunud ja määrdunud, nagu oleks seda aastaid kasutatud.
    Loomulikult pakub baieri õlletuba eelkõige saksa kööki ja saksa õlut. Tunnustuseks tuleb öelda, et ei puudu ka Saku õlu. Sven Kolga hindab heaks veinikaardi: «Veinivalik on korralik, ja seda nii kõhnemale kui paksemale rahakotile.» Sven Kolga tellib endale karjuse lõunaeine ehk saksa vorsti peekoni ja sibulaga (65 kr). Arusaamatul kombel puudub laual maitseainete topsis sinep. Seda tuleb kelnerilt eraldi küsida. Nähtavasti kanget sinepit siin ei tunnistata, sest kelner toob lauale tüüpilise pehme ja magusa soome sinepi.
    Kolga kiidab eriti vorsti kõrvale serveeritud saksapäraselt hautatud kapsast ja kahtleb, kas vorst on ikka saksa päritolu. «Vorst on kindlasti kohalik,» väidab ta.
    Pärast minu tellitud suurepärast ja vürtsikat suupistet nimega Puuraiduri leib (sealiha sibulatega ja salatiga röstitud küüslauguleival, 48 kr) tundub põhiroaks toodud kalkuni?nitsel hollandi kastme ja spargliga (87 kr) väikse tagasisammuna. Kasvõi selles mõttes, et meie mõlema põhiroad võinuks olla tunduvalt kuumemad. Seda enam, et siingi ei näi olevat au sees komme taldrikuid enne lauale andmist kuumutada.
    Lahkudes kinnitab kelner, et Baieri Keldri menüü on alles kujunemisjärgus. Loodetavasti saab see siis ka enam tasakaalu maitseka interjööri ja hea teenindamisega.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.