Kuum suvi küttis kuumaks ka börsi

Nii, nüüd on see siis juhtunud. Täpselt kaks aastat, kolm kuud ja kaks nädalat pärast Äripäeva indeksi arvutamise esimest päeva jõuti esimese tuhande punktini.

Eesti aktsiaturg on alustanud peadpööritava kiirusega. Kui võrdleme seda Dow Jonesi tööstuskeskmisega, mille arvutamise metoodika on Äripäeva indeksi arvutamise otseseks eeskujuks ning millel kulus esimese tuhande verstaposti läbimiseks 88 aastat, näib meie aktsiahindade tõusu tempo pöörasena. Ennatlikke järeldusi ei maksa siiski teha, sest majandusliku (ja majanduspoliitilise) situatsiooni erinevus kahekümnenda sajandi lõpu Eestis ning üheksateistkümnenda sajandi USAs on otseste paralleelide toomiseks liiga suur. Samas on see siiski fakt, millest aktsiaturu dünaamika hindamisel täiesti mööda minna ka ei tohiks.

Kesksuvisele leitsakule vaatamata oli väärtpaberiturg nädala jooksul aktiivne. Esmaspäevase 100miljonise päevakäibega alustanud börs püstitas kolmapäeval uueks rekordiks 184,5 mln krooni ja ilmselt oleks korralikku käivet jätkunud nädala lõpuni, kui tehnilised rikked nii neljapäeval kui ka reede poleks tööd häirinud. Kahel päeval toimunud kauplemishäiretele vaatamata oli ka nädalakäive, 537 mln krooni, rekordiline.

Koos juuliga alanud börsibuum jätkus möödunud nädalal. Äripäeva indeks tõusis nädalaga 4,7%, kusjuures kuu algusest saadik on tõus olnud 25 protsenti. Langus toimus ainult teisipäeval ja esmaspäeval tuhande punkti piiri ületanud Äripäeva indeks ei langenud alla maagilise punktisumma kordagi.

Suurimaks tõusjaks oli konkurentsitult Ühispank (70 kroonini). Tehingute kogukäive -- 162 mln krooni -- oli samuti suurim Ühispangal. Juba esmaspäeval 8,6protsendilise tõusuga alustanud Ühispank jätkas sama suunda teisipäeval (kui teiste juhtivate aktsiate tõus peatus). Teisipäeva õhtul sai selgeks ka tõusu põhjus -- panga bilansimahu suurenemine 1,1 mld krooni võrra 7,8 miljardini.

Kuigi erastatud Eesti Merelaevanduse pangakonto üleviimine Ühispanka oli põhimõtteliselt prognoositav, kerkis taas päevakorda küsimus, kas ühed investorid on teistest informeeritumad? Ainult välisinvestorite huvi ja aktsia alahindamine jäävad turuliidri positsiooni saavutamise põhjusena väheveenvaks.

Senini «alalised» turuliidrid Hansapank ja Hoiupank tõrjuti ajutiselt (?) juhtgrupist välja. Pangasektoris tõusid enim lisaks Ühispangale Tallinna Pank 71,25 kroonini ja Forekspank 225,00 kroonini (tõus 6,46%). Forekspanga tõusu põhjus on selge -- head esimese poolaasta majandustulemused, kasumiprognoosi tõstmine ning teisel poolaastal projekteeritav 20 miljoni Saksa marga suurune sündikaatlaen. Tallinna Panga tõusul peale madala p/e suhte teisi silmnähtavaid põhjusi ei olnud. Kas tõesti hakkab turg osa oma emotsionaalsusest kaotama ning hindade kujunemisel hakkab suurenema tehnilise analüüsi osatähtsus?

Teisipäeval debüteerisid uute aktsiatena börsi põhinimekirjas Merko Ehitus, lisanimekirjas Leks Kindlustus ning Fakto. Vabaturul hakati kauplema Viru Ranna aktsiatega.

Viru Rand oma 3,4 ja Merko 2,8 miljoni kroonise nädalakäibega võiksid küllap vist rahule jääda. Tagasihoidlikum oli investorite huvi Fakto (nädala käive 0,3 mln krooni) ja Leksi (0,9 mln krooni) vastu. Viimane valmistas kindlasti pettumuse, sest eelnevad ootused olid kindlustussektori teeraja vastu suured. Näis, kas edaspidi läheb neil paremini.