• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida teha Eesti Energiaga?

    Eesti Energia tuleks eel-kõige restruktureerida. Need osad, mida Eesti Energiast soovitakse täielikult või osaliselt erastada, tuleks erastada konkursi korras. See protsess peaks olema avalik ja läbipaistev.
    Mind natukene hämmastab see, mis seni on toimunud. Ühelt poolt see, et ei korraldata avalikku konkurssi. Ja teiselt poolt, kui selline otsus on juba tehtud, siis hakkab toimuma edasi-tagasi tõmblemine ja kõhklemine.
    Kasutatakse väga palju aega ja energiat äriplaani tegemiseks ja siis riigiettevõtte haldusnõukogu otsustab, et oi, meid see tegelikult ei huvitagi. Eesti Energia haldusnõukogu ei huvita enam see dokument, mida sama firma omad mehed on valitsuse ülesandel koostanud.
    Vahepeal tundub, et siin vasak käsi ei tea, mida parem teeb. See ei anna mitte ainult ühe USA firma esindajatele, vaid see annab kogu maailmale Eesti energeetikas toimuvast väga segase pildi. Asjade korraldamise viis ja stiil on siin piisavalt ebaloogiline ja vähendab usaldust.
    Kindlasti on erakapitali kaasamine positiivne samm. Teine küsimus on, kuidas seda teha ja antud juhul olen mina avalike pakkumiste pooldaja.
    See oleks Eestile kõige kasulikum. Kindlasti peaks see toimuma erastamisagentuuri kaudu.
    See on täna Eestis kõige professionaalsem institutsioon, kes suudab rahvusvahelist avalikku konkurssi välja kuulutada ja neid tingimusi analüüsida.
    Praegune protsess on saanud ilmselt alguse mitu aastat tagasi, kui poliitiline olukord oli hoopis teine ja võib-olla täna ei olegi õige mõista hukka neid otsuseid, mis on tehtud kolm aastat tagasi.
    Siis oli USA kapitali kaasamine Eestisse poliitiliselt väga tähtis üritus. Täna see enam nii tähtis ei ole.
    Mis puudutab elektrijaamadesse erakapitali kaasamist, siis peaks riik kuulutama kohe välja avaliku konkursi. Venitamiseks küll enam põhjust ei ole.
    Ma arvan, et pakkumusi tuleks küllalt palju ja ma arvan, et need oleksid paremate tingimustega, kui on praegune NRG pakkumus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hannes Ojangu: digitaliseerimine ja rohepööre – tulevikutrendid vajavad lahtimõtestamist
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Euroopa turud tõusevad kolmandat päeva järjest
Euroopa aktsiaturud on täna kolmandat päeva järjest tõusmas, sest Hiina arendaja Evergrande võimaliku pankrotiga seotud mured leevenesid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna kolmandat päeva järjest tõusmas, sest Hiina arendaja Evergrande võimaliku pankrotiga seotud mured leevenesid, vahendab Reuters.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.