• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljonärihäbi?

    Miljonär olla pole popp. See on midagi häbiväärset, mida tuleb iga hinna eest maha salata. Salgavad miljonärid ja maksuametnikud.
    Ehkki maksukorralduse seadus ei luba avalikustada enamat kui miljonäride arvu, püüdsid ajakirjanikud uduste vihjete najal ühte ja teist isikut ära arvata. See oli vaid pool võitu, sest reeglina kostis tagaotsitav: ei kommenteeri.
    Salatsemine viis nii kaugele, et eelmises Eesti Ekspressis välja käidud pommuudis suurimast tulumiljonärist osutus valeks. 4,5 miljonit teeninud ärimees ei ole venelane Peter Sedin, vaid keegi teine. Kes aga -- ei tea ja ei öelda.
    Maksuametite salatsemine ja tõrjumine muutub seda tugevamaks ning suhtumine kõrgimaks, mida kõrgema ametnikuga rääkida.
    Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd arvas, et tema meelest võiksid rikkad inimesed end ise avalikult üles anda ja Äripäev ei peaks tegelema tulumiljonäride jahtimisega. Sest vaevalt lehelugejatele pakub huvi, kes eelmisel aastal olid suuremad tuluteenijad, imestas Sõerd.
    Erinevalt maksuametnikust arvan, et pakub küll, ja kuidas veel. Miljonärid kuuluvad kategooriasse, kelle vastu avalikkus igas riigis kõrgendatud huvi tunneb. Erinevus on vaid selles, et kui USA avaldab igal aastal rikkamate inimeste varanduse edetabeleid, siis meil on see häbiväärne teema.
    Minu meelest on need poolsada tulumiljonäri väärt avalikustamist, sest nad maksavad ausalt oma makse ja tõestavad, et mitte kõik Eesti ärimehed pole petised. Mõistan, et nimede väljaütlemine võib tekitada kelleski kadedust, kelleski himu miljonäri (lapse)rööviks, kuid see on pigem erand. Eesti ühiskond on juba piisavalt turvaline, et need 48 ärimeest ja -naist oma nimed võiksid välja öelda. Mis te arvate, miljonärid? Äripäev igatahes ootab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.