• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leiutaja pole enam au sees

    74aastane Leonid Teder meenutab 70ndate algusaastaid, mil ta kohaliku tööstuse instituudi peainsenerina pakkus oma esimesi patenteeritud leiutisi autode turvavööde alal Tallinna ettevõtetele. Esimene partii turvavöösid valmis Vasaras, kus aga erilist entusiasmi nende vastu üles ei näidatud.
    Järgmisena langes valik Normale, kus ohutusrihmad kohe tootmisse võeti. Sisuliselt pani see aluse uue ettevõtte loomisele. Tänases Normas annavad turvavööd ligi 90 protsenti firma käibest ja kasumist. Enam kui 50st Leonid Tederi leiutisest on Normas tootmisse juurutatud üle 20, kümmekond leiutist ootab omanike otsust eraldada raha tehnoloogia ja tootmise kaasajastamiseks.
    Teder tõdeb, et leiutaja ja tema tegevus pole praegu Eestis au sees. Sovjetiaegsest leiutajate ja ratsionaliseerijate ühingust pole midagi järel. Eesti leiutajate liidu nime all käib kuuendat aastat koos kümmekond leiutusentusiasti, kuid seda võib pigem pidada klubiliseks tegevuseks. Sügisel loodetakse küll end ka ametlikult registreerida, kuid see iseenesest midagi ei muuda.
    Leiutise autoril puudub sisuliselt võimalus oma leiutist ise patenteerida. Eksporti silmas pidades polegi seda Tederi meelest mõtet Eestis teha, küll aga tasub seda teha Venemaal, Saksamaal jm. Patendi kaitse aeg kestab 20 aastat ning selleks on vaja hakatuseks iga riigi kohta 5000 USA dollarit, millele lisandub iga-aastane maks 100 dollarit. Finantspõhjustel on ka kõik Tederi leiutised registreeritud Norma nimele.
    Eestis on siiani lahendamata leiutaja autoritasu probleemid juhul, kui leiutise autor pole ise enda tööandja.
    Ülalmainitud klubi on koostanud teenistuslike leiutiste seaduse eelnõu ning selle vastuvõtmise vajadust kinnitanud mitmele valitsusele, kuid mingit vastukaja pole sellele järgnenud. Kehtiv patendiseadus küll fikseerib, et autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel, kuid seda õigust sisuliselt eiratakse.
    Leonid Tederi sõnul toimus autode turvavööde alal revolutsiooniline murrang 80ndate keskpaiku, mil asuti valmistama eelpingutiga ohutusrihmu. Ka Normas alustati tollal sellelaadseid katsetusi, kuid Nõukogude Liidus valitsenud «kõrgendatud valvsustunne» tegi sellele lõpu, sest eelpingutid seonduvad väikelaenguga, mis seadme tööle rakendab.
    Selle tagajärjel on Normaga pea üheaegselt alustanud rootslaste Autoliv ja sakslaste Repa kaugele ette jõudnud, andes ligi 50 protsenti Euroopa turvavööde kogutoodangust.
    Areng on toimunud just tänu sellele, et pidevalt rakendatakse ellu uusi lahendusi. Näiteks Repas töötava Arthur Föhni nimele on registreeritud ligi 1000 patenti ning ta on arvatud ka ettevõtte juhatusse. Leonid Tederi sõnul võib juba üks üliteravmeelne lahendus kaasa tuua järsu tehnoloogilise pöörde ja ettevõtte kiire majandusliku tõusu.
    Norma turvavöösid eksporditakse põhiliselt Venemaale, kus pole veel omaks võetud Ameerika ja Euroopa nõudeid ohutusrihmadele. Ent sealgi on juba langetatud põhimõtteline otsus minna üle eelpingutiga rihmadele.
    Norma peab arvestama ilmselt ka sellega, et juba praegu tuleb 10 protsenti VAZidele paigaldatavatest rihmadest Autolivilt, kes on mõistagi huvitatud oma turuosa suurendamisest.
    Poolast, kus on valmimas uus Opeli tehas, sai Norma küll lepingu sealselt liinilt tulevate Opel Astrate varustamiseks turvavöödega, kuid nende eelpingutid ostab Norma Autolivi käest.
    Leonid Tederi sõnul suudab Norma ka ise eelpinguteid toota. Eeltööd ongi juba nii kaugel, et kui täna tuleks omanike otsus, siis aasta pärast võib uus liin tööle hakata. Eelpingutiga rihmade tootmine on kaks korda kallim ning see eeldab nii uusi seadmeid kui ka uut tehnoloogiat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.