Uudised
5. august 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leiutaja pole enam au sees

74aastane Leonid Teder meenutab 70ndate algusaastaid, mil ta kohaliku tööstuse instituudi peainsenerina pakkus oma esimesi patenteeritud leiutisi autode turvavööde alal Tallinna ettevõtetele. Esimene partii turvavöösid valmis Vasaras, kus aga erilist entusiasmi nende vastu üles ei näidatud.

Järgmisena langes valik Normale, kus ohutusrihmad kohe tootmisse võeti. Sisuliselt pani see aluse uue ettevõtte loomisele. Tänases Normas annavad turvavööd ligi 90 protsenti firma käibest ja kasumist. Enam kui 50st Leonid Tederi leiutisest on Normas tootmisse juurutatud üle 20, kümmekond leiutist ootab omanike otsust eraldada raha tehnoloogia ja tootmise kaasajastamiseks.

Teder tõdeb, et leiutaja ja tema tegevus pole praegu Eestis au sees. Sovjetiaegsest leiutajate ja ratsionaliseerijate ühingust pole midagi järel. Eesti leiutajate liidu nime all käib kuuendat aastat koos kümmekond leiutusentusiasti, kuid seda võib pigem pidada klubiliseks tegevuseks. Sügisel loodetakse küll end ka ametlikult registreerida, kuid see iseenesest midagi ei muuda.

Leiutise autoril puudub sisuliselt võimalus oma leiutist ise patenteerida. Eksporti silmas pidades polegi seda Tederi meelest mõtet Eestis teha, küll aga tasub seda teha Venemaal, Saksamaal jm. Patendi kaitse aeg kestab 20 aastat ning selleks on vaja hakatuseks iga riigi kohta 5000 USA dollarit, millele lisandub iga-aastane maks 100 dollarit. Finantspõhjustel on ka kõik Tederi leiutised registreeritud Norma nimele.

Eestis on siiani lahendamata leiutaja autoritasu probleemid juhul, kui leiutise autor pole ise enda tööandja.

Ülalmainitud klubi on koostanud teenistuslike leiutiste seaduse eelnõu ning selle vastuvõtmise vajadust kinnitanud mitmele valitsusele, kuid mingit vastukaja pole sellele järgnenud. Kehtiv patendiseadus küll fikseerib, et autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel, kuid seda õigust sisuliselt eiratakse.

Leonid Tederi sõnul toimus autode turvavööde alal revolutsiooniline murrang 80ndate keskpaiku, mil asuti valmistama eelpingutiga ohutusrihmu. Ka Normas alustati tollal sellelaadseid katsetusi, kuid Nõukogude Liidus valitsenud «kõrgendatud valvsustunne» tegi sellele lõpu, sest eelpingutid seonduvad väikelaenguga, mis seadme tööle rakendab.

Selle tagajärjel on Normaga pea üheaegselt alustanud rootslaste Autoliv ja sakslaste Repa kaugele ette jõudnud, andes ligi 50 protsenti Euroopa turvavööde kogutoodangust.

Areng on toimunud just tänu sellele, et pidevalt rakendatakse ellu uusi lahendusi. Näiteks Repas töötava Arthur Föhni nimele on registreeritud ligi 1000 patenti ning ta on arvatud ka ettevõtte juhatusse. Leonid Tederi sõnul võib juba üks üliteravmeelne lahendus kaasa tuua järsu tehnoloogilise pöörde ja ettevõtte kiire majandusliku tõusu.

Norma turvavöösid eksporditakse põhiliselt Venemaale, kus pole veel omaks võetud Ameerika ja Euroopa nõudeid ohutusrihmadele. Ent sealgi on juba langetatud põhimõtteline otsus minna üle eelpingutiga rihmadele.

Norma peab arvestama ilmselt ka sellega, et juba praegu tuleb 10 protsenti VAZidele paigaldatavatest rihmadest Autolivilt, kes on mõistagi huvitatud oma turuosa suurendamisest.

Poolast, kus on valmimas uus Opeli tehas, sai Norma küll lepingu sealselt liinilt tulevate Opel Astrate varustamiseks turvavöödega, kuid nende eelpingutid ostab Norma Autolivi käest.

Leonid Tederi sõnul suudab Norma ka ise eelpinguteid toota. Eeltööd ongi juba nii kaugel, et kui täna tuleks omanike otsus, siis aasta pärast võib uus liin tööle hakata. Eelpingutiga rihmade tootmine on kaks korda kallim ning see eeldab nii uusi seadmeid kui ka uut tehnoloogiat.