• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis aitaks arendada ettevõtlust kaugemates regioonides?

    - Ettevõtluse vähese aktiivsuse põhjus on minu arvates selles, et n-ö ajud on läinud meilt Tallinnasse, osa ka Raplasse. Vähe on aktiivseid inimesi, kes üritavad midagi teha. Tihti on neil inimestel väike firma, nad pole püüdnud töötajaid kaasa tõmmata. Palju on sellist tööjõudu, kes pole võimeline ise midagi ette võtma ja ootab tööle kutsumist. Kõige suurem häda ongi inimressursside puudumises. Valla tasandilt jääb samuti mulje, et peaks asja kuidagi arendama küll, aga ei leita ühtki väljundit. Kui tulekski mõni aktiivne inimene, tekiks tal kohe finantseerimise küsimus. Eelkõige on vaja siiski inimest, seejärel finantseerimisallikat. Vald ei suuda pakkuda ei ühte ega teist.
    Ma arvan, et maksusoodustus või paremate krediidivõimaluste pakkumine võiks osa inimesi tagasi tuua. Samas ma ei usu, et suudame viia siin ettevõtluse sellisele tasemele, et Tallinna töötasudega konkureerida.
    - Kõigepealt peab olema kohapeal ettevõtlikke inimesi, kes tahavad midagi teha. Teine küsimus on selles, kust saada investeeringuteks rahalist katet.
    Oleks vaja infot selle kohta, kes oleks nõus raha andma ja mille jaoks. Oluline on kindlasti ka see, mida on selles regioonis üldse mõttekas teha. Kui kunagi on piirkond välja arendatud põllumajandusregiooniks, võiks see olla sama tegevusega seotud.
    Samas võib ka midagi täiesti uut sisse tuua, näiteks kaubanduse poolelt mõne müügiketi haru. Kui arvestada, kui palju puitu Eestist välja läheb ja kui vähe on sellest töödeldud, siis annab siingi midagi ära teha.
    Informatsiooni krediidivõimaluste kohta on hakanud tulema, aga kuidas krediiti tegelikult kätte saada, seda ei kujuta ma hästi ette.
    Vaja on ka valitsuse toetavat poliitikat. Ma ei mõtle tohutuid soodustusi, aga ka väikesed asjad panevad mõtte tööle.
    - Vahe Tallinna ja muu Eesti vahel on liiga suureks kärisenud. Regionaalminister on minu arvates selles mõttes õnnetu minister, et ta on ilma protfellita ja meeskonnata ning tema võimuses on üsna vähe selleks ära teha, et ettevõtlus ühtlasemalt areneks.
    Läänemaa ettevõtlikumad ja hakkajamad inimesed on leidnud oma väljundi pealinnas: neile jääb siin kitsaks. Kui jälgida, siis algab väliskapitali liikumine ja laenu saamise võimalus pealinnast. Kõige kurvem on pilt, kui vaadata, kuidas külas elatakse. Seal on laenu raske saada. Kui kellelgi on maa või taluhooned, pole need panga jaoks piisav laenu tagatis -- selle taha on paljud asjad seisma jäänud. Maaelu lausdoteerimine või põllumehele kõigi soodustuste andmine ei aita. Hea konkurents võiks jääda, aga põllumehel peaks olema rohkem soodsaid võimalusi, et võtta ettevõtja riski. Nii mõnigi maamees riskiks, kui oleks paremad võimalused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.