Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis aitaks arendada ettevõtlust kaugemates regioonides?

    - Ettevõtluse vähese aktiivsuse põhjus on minu arvates selles, et n-ö ajud on läinud meilt Tallinnasse, osa ka Raplasse. Vähe on aktiivseid inimesi, kes üritavad midagi teha. Tihti on neil inimestel väike firma, nad pole püüdnud töötajaid kaasa tõmmata. Palju on sellist tööjõudu, kes pole võimeline ise midagi ette võtma ja ootab tööle kutsumist. Kõige suurem häda ongi inimressursside puudumises. Valla tasandilt jääb samuti mulje, et peaks asja kuidagi arendama küll, aga ei leita ühtki väljundit. Kui tulekski mõni aktiivne inimene, tekiks tal kohe finantseerimise küsimus. Eelkõige on vaja siiski inimest, seejärel finantseerimisallikat. Vald ei suuda pakkuda ei ühte ega teist.
    Ma arvan, et maksusoodustus või paremate krediidivõimaluste pakkumine võiks osa inimesi tagasi tuua. Samas ma ei usu, et suudame viia siin ettevõtluse sellisele tasemele, et Tallinna töötasudega konkureerida.
    - Kõigepealt peab olema kohapeal ettevõtlikke inimesi, kes tahavad midagi teha. Teine küsimus on selles, kust saada investeeringuteks rahalist katet.
    Oleks vaja infot selle kohta, kes oleks nõus raha andma ja mille jaoks. Oluline on kindlasti ka see, mida on selles regioonis üldse mõttekas teha. Kui kunagi on piirkond välja arendatud põllumajandusregiooniks, võiks see olla sama tegevusega seotud.
    Samas võib ka midagi täiesti uut sisse tuua, näiteks kaubanduse poolelt mõne müügiketi haru. Kui arvestada, kui palju puitu Eestist välja läheb ja kui vähe on sellest töödeldud, siis annab siingi midagi ära teha.
    Informatsiooni krediidivõimaluste kohta on hakanud tulema, aga kuidas krediiti tegelikult kätte saada, seda ei kujuta ma hästi ette.
    Vaja on ka valitsuse toetavat poliitikat. Ma ei mõtle tohutuid soodustusi, aga ka väikesed asjad panevad mõtte tööle.
    - Vahe Tallinna ja muu Eesti vahel on liiga suureks kärisenud. Regionaalminister on minu arvates selles mõttes õnnetu minister, et ta on ilma protfellita ja meeskonnata ning tema võimuses on üsna vähe selleks ära teha, et ettevõtlus ühtlasemalt areneks.
    Läänemaa ettevõtlikumad ja hakkajamad inimesed on leidnud oma väljundi pealinnas: neile jääb siin kitsaks. Kui jälgida, siis algab väliskapitali liikumine ja laenu saamise võimalus pealinnast. Kõige kurvem on pilt, kui vaadata, kuidas külas elatakse. Seal on laenu raske saada. Kui kellelgi on maa või taluhooned, pole need panga jaoks piisav laenu tagatis -- selle taha on paljud asjad seisma jäänud. Maaelu lausdoteerimine või põllumehele kõigi soodustuste andmine ei aita. Hea konkurents võiks jääda, aga põllumehel peaks olema rohkem soodsaid võimalusi, et võtta ettevõtja riski. Nii mõnigi maamees riskiks, kui oleks paremad võimalused.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.