• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis aitaks arendada ettevõtlust kaugemates regioonides?

    - Ettevõtluse vähese aktiivsuse põhjus on minu arvates selles, et n-ö ajud on läinud meilt Tallinnasse, osa ka Raplasse. Vähe on aktiivseid inimesi, kes üritavad midagi teha. Tihti on neil inimestel väike firma, nad pole püüdnud töötajaid kaasa tõmmata. Palju on sellist tööjõudu, kes pole võimeline ise midagi ette võtma ja ootab tööle kutsumist. Kõige suurem häda ongi inimressursside puudumises. Valla tasandilt jääb samuti mulje, et peaks asja kuidagi arendama küll, aga ei leita ühtki väljundit. Kui tulekski mõni aktiivne inimene, tekiks tal kohe finantseerimise küsimus. Eelkõige on vaja siiski inimest, seejärel finantseerimisallikat. Vald ei suuda pakkuda ei ühte ega teist.
    Ma arvan, et maksusoodustus või paremate krediidivõimaluste pakkumine võiks osa inimesi tagasi tuua. Samas ma ei usu, et suudame viia siin ettevõtluse sellisele tasemele, et Tallinna töötasudega konkureerida.
    - Kõigepealt peab olema kohapeal ettevõtlikke inimesi, kes tahavad midagi teha. Teine küsimus on selles, kust saada investeeringuteks rahalist katet.
    Oleks vaja infot selle kohta, kes oleks nõus raha andma ja mille jaoks. Oluline on kindlasti ka see, mida on selles regioonis üldse mõttekas teha. Kui kunagi on piirkond välja arendatud põllumajandusregiooniks, võiks see olla sama tegevusega seotud.
    Samas võib ka midagi täiesti uut sisse tuua, näiteks kaubanduse poolelt mõne müügiketi haru. Kui arvestada, kui palju puitu Eestist välja läheb ja kui vähe on sellest töödeldud, siis annab siingi midagi ära teha.
    Informatsiooni krediidivõimaluste kohta on hakanud tulema, aga kuidas krediiti tegelikult kätte saada, seda ei kujuta ma hästi ette.
    Vaja on ka valitsuse toetavat poliitikat. Ma ei mõtle tohutuid soodustusi, aga ka väikesed asjad panevad mõtte tööle.
    - Vahe Tallinna ja muu Eesti vahel on liiga suureks kärisenud. Regionaalminister on minu arvates selles mõttes õnnetu minister, et ta on ilma protfellita ja meeskonnata ning tema võimuses on üsna vähe selleks ära teha, et ettevõtlus ühtlasemalt areneks.
    Läänemaa ettevõtlikumad ja hakkajamad inimesed on leidnud oma väljundi pealinnas: neile jääb siin kitsaks. Kui jälgida, siis algab väliskapitali liikumine ja laenu saamise võimalus pealinnast. Kõige kurvem on pilt, kui vaadata, kuidas külas elatakse. Seal on laenu raske saada. Kui kellelgi on maa või taluhooned, pole need panga jaoks piisav laenu tagatis -- selle taha on paljud asjad seisma jäänud. Maaelu lausdoteerimine või põllumehele kõigi soodustuste andmine ei aita. Hea konkurents võiks jääda, aga põllumehel peaks olema rohkem soodsaid võimalusi, et võtta ettevõtja riski. Nii mõnigi maamees riskiks, kui oleks paremad võimalused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.