19.08.97, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigimetsa müügist

Praegu vaieldakse tuliselt riigimetsa müümise uue korra üle. Senine kord, kasvava metsa müük avalikul enampakkumisel, oleks nagu ennast ammendanud, kuid keegi ei ole loogiliselt seletanud, miks.

Võib-olla sellepärast, et metsaga tegelevate firmade arv on viimasel ajal järjest kasvanud, kasvava metsa oksjonitel ei ole enam ainult 4--5 suuremat firmat omavahel lanke jagamas ning nende kasum on jäänud väiksemaks. Või on asi selles, et mõne metsaametniku sõbra firmas ei jätku puitu, kuna enampakkumisel on lankide hinnad kõrgeks läinud.

Segaseks jääb jutt vahendajatest, kes lõikavad suuri kasumeid. Tegemist ei ole mitte vahendajate, vaid alltöövõtjatega, kes langetavad, koondavad ja transpordivad ümarpuitu palju efektiivsemalt ning suurtel ümarpuitu tarbivatel firmadel ei ole endal enam kasulik neid töid teha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Millegipärast püütakse peale suruda mõtet, et mingi ametnik oskab puidule anda täpsema hinna kui turunõudlus. Ja kes vastutab, et firmad, saades eelläbirääkimistega endale õiguse metsa langetada, ei riku lepingut, sest suure osa kasvavast metsast moodustab paberipuu. Selle hindasid saavad mõjutada ainult Skandinaavia suured tselluloositehased. Planeerimine on hea asi küll, kuid meie oludes see veel ei toimi, kuna üldisi puidu hindu me mõjutada ei suuda. Ilmselt on metsaametnikel läinud meelest ajad, mil raielank anti kätte pärast 10% tasumist ning ülejäänud osa tasumata jätmine tõi riigile miljoneid kahjumit ja palju lootusetuid kohtuprotsesse.

Veel on juttu investeeringute kaitsest ja kohalikest puidu väärtustajatest. Kas riik peab hakkama kaitsma investeeringuid, mis on tehtud metsa langetamisse ja puidutööstusesse? Eestis on juba praegu liiga palju suuri ja väikeseid saekaatreid ja ei ole mõeldav, et odava puiduga peetaks üleval mõnda logisevat saeraami, mille ainsaks äriideeks on petisest soomlase lubadus osta kõrge hinnaga saematerjali. Nii võiks ju igaüks investeerida ja nõuda endale soodsaid toorainelepinguid.

Eestis on ilmselt ametnike survele raske vastu seista, seda enam, et põhiliseks kaotajaks saab olla ainult riik. Ametnikud, rõõmustage, võimu tuleb juurde, sest muidu käib üks pidev nurin.

Aarne Kask,

eraettevõtja

Seotud lood

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 17:35

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Uudised

02.07.25, 17:34

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Ametnikel on võrreldes sama asutuse töötajaga nii mõnedki eelised, aga ka piirangud. Rahandusministeerium tahab neid ühtlustada.

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Otsus on seotud vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisega.

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 15 t
Toimumiskoht:
Tallinn