Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metsa müümise määrus ootab ettevõtjate seisukohta
Määruseprojekti vaatlemisel tundus arusaamatu, miks riik tahab toimida ettevõtjana ja hakata metsa raiuma, kui tema ülesanne on metsa hooldada, ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar. Tema sõnul tekitab veel küsimusi, miks annab määrus peale avaliku enampakkumise veel palju teisi metsa müügi võimalusi. «See tähendab rohelist tuld korruptsioonile,» märkis Tamsar.
Määrus lubab metsa müüa ka eelläbirääkimistega pakkumisel ja kokkuleppehindadega. «Tegemist on riigi ühe tähtsama tööstusharu ja suurte summadega, mistõttu ei soovi küll, et see asi kiirelt ja vaikselt ära toimetatakse,» sõnas Tamsar. Kaubandus-tööstuskoda saadab oma ettepanekud peaminister Mart Siimannile lähipäevil.
Juuli lõpul valitsuses kinnitamata jäänud ja viimasel hetkel eilse istungi lisapunktiks liidetud metsa müügi kord võeti päevakorrast välja enne arutelu algust, ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. «Ilmselt tahab peaminister veel konsulteerida tootjate-ettevõtjatega,» selgitas Vitsur. «See on keeruline ja konfliktne asi,» möönis ta.
Vitsuri teatel vestles Mart Siimann valitsuse istungi eel määruse üle pikalt keskkonnaminister Villu Reiljaniga.
Kaubandus-tööstuskoda pole oma ettepanekuid teinud, sest nad pole seal veel millestki aru saanud, selgitas Reiljan. «Neile, kes hästi aru ei saa, võib ka kaks korda seletada,» nentis ta. Tuleva nädala valitsuse istungil on määrus kindla peale päevakorras, lubas Reiljan.
Diskussioonide tulemusena on määrus paremaks saanud, märkis metsaameti peadirektor Andres Talijärv. «Enamik metsa müüki on ikka avaliku enampakkumise teel, siin mingit saladust ei ole,» vastas ta.
Ettevõtjaid häirib praegu kõige enam, et uue määruse ootuses pole kevadest saadik ühtegi kasvava metsa müügi oksjonit olnud, tõdes ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. «Eelmise aasta oksjonitel kokku ostetud langid hakkavad otsa saama. Kel raha rohkem varuks oli, neil on praegu kergem, aga pole siin suurtelgi midagi hõisata,» nentis Mäerand.